mitteavalikult. X Riigivapi kasutamine 6 Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. XI Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel,
2 Väike riigivapp Joonis 3. Väike riigivapp 13 Väikest riigivappi (joonis 3) kasutavad koos asutuse nimetusega Riigikogu, peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma õigusaktidel, dokumentidel, kirjaplankidel ja pitserites. Väikest riigivappi kasutavad ilma asutuse nimetuseta õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis. Väikest riigivappi koos ametiasutuse nimetusega kasutavad oma tunnusena õiguskantsler, riigikontroll, põhiseaduslike institutsioonide kantseleid ja ministeeriumid
6. RIIGIVAPI KASUTAMINE Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. 7. SUUR JA VÄIKE RIIGIVAPP Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad
· Riigivapi kasutamise korda reguleerib riigivapi seadus. · Väiksel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. · Suurel riigivapil ümbritsevad külgedelt ja alt vapikilpi kaks ristuvat kuldset tammeoksa. · Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuninga vapist. · Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taasiseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi. · Riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina, samuti pitserites. EESTI RIIGIHÜMN · Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. · Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. · Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks.