riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel, tema 7 antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos vastava välisesinduse nimega. Väikese riigivapi kasutamine
augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel.Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist, mille kasutamise õigus anti siinse maa isandateks saanud Taani kuningate poolt Tallinna linnale ja Harju-Viru 7 rüütelkonnale. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni
ning perekonnaseisuasutuste saalidesse. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikohtu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadustel, otsustel ja käskkirjadel, tema antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos vastava välisesinduse nimega. Vabariigi Presidendi lipul, vimplil ning liiklusvahendil on suure riigivapi kujutis. 7.2
a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel. Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist, mille kasutamise õigus anti siinse maa isandateks saanud Taani kuningate poolt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi, seejärel
a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel. Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist, mille kasutamise õigus anti siinse maa isandateks saanud Taani kuningate poolt Tallinna linnale ja Harju- Viru rüütelkonnale. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi, seejärel Eestimaa kubermangu
annaabi.ee 
