reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz. (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 5 2. Vabadussõjas osalejad Karl Parts (15.07.1886 01.09.1941) oli Kaitseliidu Tartu maleva ülem novembris 1918, Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2. detsembril Vaivaras esimese lahingu. Karl Parts osutus üheks üheksast Vabadussõja ohvitserist, keda autasustati kolme Vabadus-ristiga. Lätlased pidasid teda meeles Karutapja ordeniga. (Kaitseliit, 2014) Ernst-Johannes Põdder (10.02.1879 24.06.1932) oli Eesti sõjaväelane, andekas väejuht, kes oli osalenud Vene keisririigi armee koosseisus nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses
12. märtsil 1918 ülendati A. Larka Ajutise Valitsuse poolt (polkovniku auastet vahele jättes) kindralmajoriks. Kuna senine 1. Eesti jalaväediviisi ülem alampolkovnik J. Laidoner oli Venemaale põgenenud, määrati A. Larka ka senisest diviisist formeeritud Eesti sõjaväe juhatajaks. Kui okupatsioonivägede kohaliku ülema Seckendorfi käsul Eesti sõjaväe 5. aprillist likvideeriti asus A. Larka koos E. Põdderi ja kaugsõidukapten J. Pitkaga organiseerima põrandaalust Kaitseliitu. 1918. aasta septembris oli Larka sunnitud põgenema Soome. Oktoobrikuus sõitis ta sealt edasi Stockholmi ja Kopenhaagenisse. Saksamaa revolutsiooni alates ilmus A. Larka 13. novembril jälle talinna ja asus täitma sõjaministri kohuseid. Kaks nädalat hiljem, 26. novembril vabastati A. Larka seoses uue Ajutise Valitsuse moodustamisega ministriametist ja määrati Peastaabi ülemaks
võrdsed võimalused - tuleb teha soodustusi asunikele, et aidata neil saada vanaasunikele järele. Asunike Kogu esindusmehed olid enamasti noored mehed, ei jõudnud kunagi riigivanema toolile, küll aga ministriteks - Rudolf Penno, Oskar Köster (mitmekordne minister) ja Otto Tief. Asunike Koondise häälekandjaks oli toona Maaleht. Lisaks asunikele saavutas 23. aastal parlamendivalimistel edu Rahvuslikult Vabameelne Partei - seotud Juhan Pitkaga. Oli juba 1920. aasta kevadel asutanud nn Eesti valve liidu, mis ei olnud otseselt poliitiline erakond. Nii Pitka kui ka tema lähemad kaaslased olid seda meelt, et miski on mäda Eesti riigis - Eestis lakkavat korruptsioon ja allakäik. Valveliit Andis välja ka ajalehte Valve. Samas Pitka kui ta kaaslased pingutasid selgelt üle. Aeg-ajalt tundub, et ajaleht Valve ajakirjanikud püüdsid skandaale välja imeda sealt, kus midagi ei olnud. 1923
annaabi.ee 
