mis rajatakse, jäävad Alba ja Laviinium väikesteks. Tuli vahele siis nende plaanidele vanaisade pahe, soov valitseda, ja sellest tekkis inetu tüli üsna tühisel ajendil. Kuna nad olid kaksikud ja vanuse põhjal vahet teha ei saanud, nad ootasid ennustusi - kes annab uuele linnale nime ja kes rajatud linna võimuga valitseb. Romulus Palatium, Remus Aventium võtavad ennustamise kohaks. Esimesena Remulusele endeks 6 pistrikku juba teatati ennustusest kui topelt arv Romulusele ennast näitas, tema ka kuningaks oma hulgaga kuulutas. Ühed juhindusid ajast, teised lindude arvust võimu järeldasid. Siis tuldi vaidlusega kokku ja vihane võitlus pööras verevalamisse. Seal rahvahulgas tabatud Remus hukkus. Populaarne lugu on, et venna pilkamiseks Remus hüppas üle müüride. Vihane Romulus lõi venna maha ning sõnadega kurjustades lisas: "Kes tuleb üle minu müürida, hukkub!" Nõnda
Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste
Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, saakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest.
Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena. Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised. Grupieluviisi tekkimise ja loomade sellise käitumise uurimisega tegeleb sotsiobioloogia. 47. Millised rühmad on grupilise eluviisiga? 48. Sotsiaalse eluviisi eelised? Väiksem kiskluse risk Katsed kaelustuvidega (Columba palumbus) näitasid, et mida suurem on toituvate lindude salk, seda varem märgati lähenevat pistrikku ja pistriku rünnakud muutusid suurte gruppide puhul edutuks. Mida suurem on tuvisalk, seda rohkem on seal linde, kes tegelevad ümbruse jälgimisega ja seda varem annavad nad keskeltläbi teistele hoiatuse. Kollektiivne kaitse Suurem rühm ka nõrku loomi voib suuta end vaenlase eest kaitsta. Eriti tugevad on selles sotsiaalsed putukad. Mõnel putukaruhmal (sipelgad, termiidid) on isegi pesakonnas sellele tööle spetsialiseerunud klass (sõdurid). Teine tuntud grupiline kaitseviis on teada
iibise pea aga Thot(h)i. Anubisel on saakali pea. Hiljem, Arhailises/Eeldünastilises ja Varase dünastia aegses Egiptuses, religioossed uskumused arenevad muistsetelt animistlikelt uskumustelt polüteismile. Kujutised teise dünastiaeelse ajajärgu maalitud nõudel jutustavad meile, et igal suguharul ja üksikkoondisel on oma kujutav embleem, mis ulatus tagasi vanadele totemistlikele kujutlustele. Nõude maalinguil me leiame standarte, mis kujutavad elevanti, pistrikku, harpuuni, ristamisi asetatud nooli, päikest, puuoksi, ja rea muid embleeme. Peaaegu kõik need standardid on hiljem Egiptuse riigi administratiivsete provintside nomoste embleemideks. Usundliku ideoloogia ajal muutub endine, üksikkollektiivi kõigile liikmeile ühine tootem esivanemaks ainult juhile, kes ainuüksi tuletab oma päritolu sellest esivanemast. Kultusesemeks olev loomtootem teeb läbi inimesestumisprotsessi (antropomorfisatsiooni)