5.D`Artagnan, kes kutsus kik 3 musketri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli videlda kaardivelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani, lks lahti sda kaardivelaste ja musketride vahel(kaardivelaste peamaja ees). Kunungas oli halvas tujus, kuna Tema Eminents jutustas talle vikese vahejuhtumi valesti. D`Artagnan rkis kuningale loo igesti ja musketrid said tnutheks 40 pistooli. 7.Jutustati musketridest, nende teenritest ja nende kodudest. D`Artagnanist sai musketri asemel kaardivelane(ajutiselt). 8.Neljal musketril sai see 40 pistooli otsa ja d`Artagnan mtles kuidas neile raha juurde teenida. Tema juurde tuli Bonacieux, kes rkis oma naise rvimisest(varas oli mees Meung`ist). Bonacieux ja d`Artagnan ngi tnaval meest Meung`ist ja jooksis talle jrele. 9.D`Artagnan rkis oma kolmele sbrale Bonacieuxi kest raha teenimisest,
Mustlased tahavad Zerbinettet ära viia ning teevadki seda, kui just neile kahe tunni jooksul ei vii neile teatud summat. Vastasel korral kaotab Léandre ta igaveseks. SEITSMES STSEEN Nüüd on Léandre kord Scapinit paluma, anuma, kerjama hakata. Scapin mängib aga solvatut ning eelistaks pigem surma. Mängib temaga natukene lolli ning jääb ss nõusse. Naise vabastamiseks läheb vaja viissada eküüd. Octavel läheb vaja aga kakssada pistooli. Selle raha kavatseb ta välja pigistada nende isadelt. Octave isa juba lähenebki. Saadab poisid ära ning palub Sylvestrel õigel ajal mängu astuda. KAHEKSAS STSEEN Scapin mängib Argantele ustavat ja alandlikku teenripoissi. Räägib, et sel plikal, kellega tema poeg abielluda kavatseb, on vend. Paar päeva tagasi oli ta plika venna üles otsinud. Mees olnud verejanuline, iga hetk valmis mõõka tupest välja tõmbama. Lõpuks oli vend nõus abielu
5.D`Artagnan, kes kutsus kõik 3 musketäri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli võidelda kaardiväelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvõtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani, läks lahti sõda kaardiväelaste ja musketäride vahel(kaardiväelaste peamaja ees). Kunungas oli halvas tujus, kuna Tema Eminents jutustas talle väikese vahejuhtumi valesti. D`Artagnan rääkis kuningale loo õigesti ja musketärid said tänutäheks 40 pistooli. 7.Jutustati musketäridest, nende teenritest ja nende kodudest. D`Artagnanist sai musketäri asemel kaardiväelane(ajutiselt). 8.Neljal musketäril sai see 40 pistooli otsa ja d`Artagnan mõtles kuidas neile raha juurde teenida. Tema juurde tuli Bonacieux, kes rääkis oma naise röövimisest(varas oli mees Meung`ist). Bonacieux ja d`Artagnan nägi tänaval meest Meung`ist ja jooksis talle järele. 9.D`Artagnan rääkis oma kolmele sõbrale Bonacieuxi käest raha teenimisest, kuni
» küsis peremees murelikult. «Maksutähed Tema Majesteedi eravarakambri nimele,» vastas d'Artagnan, kes selle soovituse abil oli kavatsenud kuninga teenistusse astuda ja sellepärast arvas, et ta selle veidi liiga julge vastusega ei ole sõnagi valetanud. «Kurat küll!» hüüdis peremees täielikus meeleheites. «Lõpuks, see ei tähenda midagi, rahast pole lugu, kiri on kõik,» ütles d'Artagnan gaskoonliku hoogsusega. «Pigem oleksin kaotanud tuhat pistooli kui selle kirja.» Ta oleks võinud niisamahästi ka kakskümmend tuhat öelda, aga teatud nooruslik ujedus hoidis teda tagasi. Lennutades kuradeid, kuid sellest hoolimata mitte midagi leides, läbis korraga äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean kihla, et just tema varastas.»
annaabi.ee 
