K.", kuid sel korral oli Punk Laulupeo repertuaar palju mitmekülgsem ning lisaks Eesti pungiklassikale esitasid koorid ka inglise, vene ning soomekeelseid tuntud punklaule. Enne laulupeo algust jaotati publikule ka ajaleheformaadis peokavad, mis sisaldasid lisaks ürituse ajaloole ning faktidele ka kõikide laulude sõnu ning seetõttu oli väga mugav kaasa laulda. Esmalt kõlaski The Sex Pistolsi "Anarchy in the U.K.", mis on üks tuntumaid punkroki laule tänapäevani. See oli ansambli esimene singel ning pärit nende ainukeselt stuudioplaadilt "Never Mind the Bollocks Here's the Sex Pistols". Sellele järgnesid PunkT'i "Punk on lahe" ja The Damned "New Rose". Neljandana tuli esitusele lugu "Punkfu" Hardi Volmeri poolt, kes on tuntud eesti filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, muusik ja loomulikult ka bändi "Singer Vinger" solist. Hardi Volmer vastutas ka Punk
Tolmu tagumiste ratastega tornaadoks keerutades sööstis Moskvits paigalt ning kihutas sinna kust oli tulnud. Kes Sibeliust ei korja, see Kekkost ei saa. (rahaühik) Teiseks kandis ta peaaegu erenditult geomeetrilise mustriga sokke, mis tegid mu mingil seletamatul põhjusel närviliseks Julmad ütlused : Ära võta südamesse, võta suhu! Võrdlused :...kelle ärarebitud käistega nahkkuhvt oli tillukesi Sex Pistolsi rinnamärke täis nagu sõjaveterani rind ordeneid. Palju võõrsõnu ja erikeeltes lauseid : in copore , cool , heavymetal, if the kids are united, then we'll never be divided, underground ,,ja tvoi sluga ja tvoi robotnik , shit happens. huvitav lause : Singer Vinger oli täna in corpore sodi. Singer vinger ehk sinku vinku . Raud paneb hüüdnimessti Generaator M ehk genekas Enamuste peatükkide alguses luule, salm: Koolikell, koolikell Oled väike lõbus sell, Oled tihti abimees,
subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Mõistet punk-rock kasutati esimest korda 1960. keskpaigas Usa-s briti rocki invasiooni tuules sündinud bändide kirjeldamiseks. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema "Ramones", "Television", "Blondie" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele” Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus
Underground, mis USA avalikkusele vastuvõetamatuks osutus. Teine oluline New Yorgi suunanäitaja oli lühikest aega tegutsenud New York Dolls, mis sokeeris inimesi The Rolling Stonesist inspireeritud äärmiselt lihtsustatud rock'n'roll'i mängimise ning laval naisteriiete kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks albumit ning enne lagunemist oli lühikest aega selle mänedzer hilisem Sex Pistolsi mänedzer Malcolm McLaren. Punk rock'i kui muusikastiili alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubides CBGB's ja Max's Kansas City hakkasid regulaarselt esinema ansamblid Television, Ramones ja Blondie, hiljem lisandusid neile endise New York Dollsi liikme Johnny Thundersi The Heartbreakers ning Televisioni endise basskitarristi Richard Helli ansambel The Voidoids. Mõiste "punk" kinnistasid aga ajakirjanikud. Värske meediaväljaande
oli avalikult gay ja nende homofoobsetele koolikaaslastele oli Kurti ja Myeri läbikäimine liig. Kurt sai iga päev peale kooli peksa ja riietusruumis ei julgetud end tema ees alasti võtta. Teine võimalus oli Kurt kappi toppida. Lõpuks keelas ema, kes samuti oli homofoobia küüsis, Kurtil ainukese sõbraga läbikäimise. Kuigi Kurt ise gay polnud, teeskles ta, nagu ta seda oleks, ja tundis selle üle uhkust. Kui ajakiri `Creem` hakkas kirjutama Sex Pistolsi USA kontsertidest, avastas Kurt pungi, kuid ei kuulnud punkmuusikat ennast veel mitu aastat. Ta oli vaid üheteistaastane ja ei saanud kasvõi Seattle`isse Pistolsi kontserdile minna. Esimesed punkplaadid, mida Kurtil viimaks neljateistaastasena kuulda õnnestus, olid tema enda sõnade järgi selliste bändide nagu Devo ja Oingo Boingo omad, mis mitmeaastase hilinemisega lõpuks Aberdeeni lekkisid. Kui Kurt oli
( Blackplait & Boomfield 2009 ) Eesti kannatused tänu võõrvõimule, olid suuresti aluseks miks üldse punkliikumine tekkis. Samuti andis tõuke suureks mässumeelsuseks Kadrioru staadionil peale jalgpallimatsi toimuma pidanud Propelleri kontsert, mis aga võimude poolt laiali aeti. Noortele omane vastuhakk ja mässumeeldus sai selles üheks eelduseks. Paljude arvates oleks punk sel ajal kindlasti leidnud oma tee Eestisse. Villu Tamme: "1978. aasta alguses kinkis klassiõde mulle Sex Pistolsi kleepeka ja mu hing sai müüdud. Selline nagu need mehed tahtsin ma välja näha! Läksin oma õlgadeni juustega juuksuri juurde ja üritasin zestide abil Sid Viciouse soengut kirjeldada, tulemus oli tavaline siilisoeng, aga asi seegi." (samas:18) Paljud punkarid jõudsid pungini läbi tuttavate või välismaailma jäljendamise näol, enamasti oli jäljendatavaks kuulus Inglise ansambel Sex Pistols. Näiteks Lauri Leis ütles, et Tema jõudis punkmuusikani teismelisena, kui salvestas paar
ansambel The Velvet Underground, mis USA avalikkusele vastuvõetamatuks osutus. Teine oluline New Yorgi suunanäitaja oli lühikest aega tegutsenud New York Dolls, mis sokeeris inimesi The Rolling Stonesist inspireeritud äärmiselt lihtsustatud rock'n'roll'i mängimise ning laval naisteriiete kandmisega. Bänd esines põhiliselt kohaliku tähtsusega klubis Max's Kansas City, andis välja kaks albumit ning enne lagunemist oli lühikest aega selle mänedzer hilisem Sex Pistolsi mänedzer Malcolm McLaren. Varajased punk-ansamblid New Yorgis Punk rock'i kui muusikastiili alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubides CBGB's ja Max's Kansas City hakkasid regulaarselt esinema ansamblid Television, Ramones ja Blondie, hiljem lisandusid neile endise New York Dollsi liikme Johnny Thundersi The Heartbreakers ning Televisioni endise basskitarristi Richard Helli ansambel The Voidoids.
sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate alguses Londonis alguse saanud punk paralleelselt arenenud ka USA-s ning jõudis undergroundist massidesse 1978. aastal. Eesti enne pungini jõudmist Ehkki Eesti NSV muusikapilti rikastasid juba kuuekümnendate aastate keskel esimesed kitarriansamblid, jäi valdavaks ja võimu poolt soositud muusikastiiliks ikkagi sotsialismimaade estraad
Teine, juba oluliselt tuntum nimi Priidu Beier, kes avaldas oma luulet varjunime Matti Moguči alt, avaldas oma esimesed teosed „Loomingus“ 1977. aastal, ehkki võib vaielda, kas „Loomingus“ ilmunud teosed olid otseselt pungi vaimust kantud.7 Seetõttu on täpsem määratleda laiema punkliikumise algust ENSVs 1970/1980. aastate vahetusele. Pungini jõudsid noored erinevail viisil. ENSV esipunkar Villu Tamme hing sai müüdud, kui ta sai 1978. aastal kingiks Sex Pistolsi kleepsu, mis avaldas poisile nõnda tugevat muljet, et ta soovis kohe kleepsul olijate moodi olla.8 Allan Vainola meenutab intervjuus, et tema puhul tekkis huvi pungi vastu, kui ta 1970. aastate lõpus Tallinna Raekoja platsil juhtus nägema kahte punkarit, kelle välimus ning olemus olid tema jaoks nõnda köitvad, et tollane kohtumine mõjus talle lausa šokeerivalt9. Enamasti tekitas mässumeelsust (nii eelneva ajalookirjutuse kui
annaabi.ee 
