1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis selle Woldemar von Pistohlkorsilt 30 000 hõberubla eest. Viimane Kärde mõisa omanik oli Viktor Alexander August von Stackelberg, (sündinud 23.04.1853 Ponewieschis, Kaunase kubermangus, praegune Panevėžys Leedus; surnud 02.02.1945 Pfortenis, Alam-Lusaatias, praeguses Poolas). Teda tunti kui Peri ja Kärde mõisnikku, Liivimaa maanõunikku, keemikut ning mitmete seltside liiget ja eestvedajat. Kärde mõis oli aga rendile antud taanlasele, kelle nimi oli Frederik Peter Welding (sünd. 25.10.1851 Viborg, Taanis; surn. 01.11
vaekoda. Siin paiknes ka leivakarnide rida, mis ulatus platsi põhjaküljel pikalt alla emajõe suunas. Samas toimusid avalikud hukkamised ja häbiposti panek, linnakodanike kohustuslikud kogunemised ning relvakandjate ülevaatus. Lõplikult 1789. aasta valminud raekoda on üldjoontes säilinud om algse ilme nii visandas 1780- a- linna ehitusmeister, rostockist päris J.H.B. Walter. Ehitustellised toodi käreverest ja Kärknast, piibrisabakujulised katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Purmani mõisast. Kõik ornamendid, nii välisseina liigendavad 12 pilastri korintose kapiteelid kui ka raesaali sisedekoor, valmistati Walteri enda stukitöökojas. Kohalik tislermeister A.P.Paul, kes juba 1772.aastast alates oli linna kodanik tegi aknaraamid, uksetahvlid, mudellauad fassaadikaunistuste jaoks ning platsipoolse suure,kahe poolega paraadukse. Treitud puitdetailid- torni 4 vaasi ja tornilaterna balustrid- valmistas treialmeister H.W.Möhlberg
kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel poole. 1688-1693. aastatel ehitati praegusele hoonele eelnenud kahekorruseline haritorniga raekoda, mis kannatas Põhjasõjas ning põles 1728. aastal. Praeguse raekoja ehitust alustati pärast 1775. aasta suurtulekahju 1782. aastal. Algprojekt valmis 1778. aastal, kuid nurgagivi pandi alles 2. juunil 17822. aastal. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast. Projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Walter Rostockist. Pidulik avamine toimus 1786. aastal. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili. Kolmekorruseline massiivse kelpkatusega ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni. Tugev graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kerglet eenduvaid keskrisaliite
annaabi.ee 
