Lend on lainjas ning lühikestel vahemaadel ka sirgjooneline. Saaki märgates sööstab ta noolena selle poole ja napsab osavalt õhust kui ka maapinnalt. Rohus liikuvat saaki luurab rappelennul nagu kull, püsides ägedalt tiibu liigutades ühel kohal. Punaselg-õgija peamiseks toiduks on putukad, harvemini väikesed selgroogsed. Õgijatele on iseloomulik toidutagavarade soetamine, mida nad talletavad teravate oksatüügaste, okaste või okastraadi otsa pistetuna. Vahel leitakse põõsal mitmeid "vardasse aetud" suuri putukaid, konni ja harva ka väikesi linde või hiiri. Neid tagavarasid oma vabaõhuaidast kasutab punaselg-õgija varastel hommikutundidel ja halva ilma korral. Tihti jäävad sellised toidutagavarad puutumata, kui värsket saaki leidub külluses. Punaselg-õgija poolt okka otsa pistetud linnumunade kohta tema vabaõhuaidas tuleb öelda, et tihti kuuluvad need munakoored talle endale
Seepärast eelistada paelte asemel kinniseid, mis venitamisega (millegi taha takerdumisel) lahti tulevad.Mänguväljakul või puude otsa ronimisel on ohtlik ka kaitsekiiver, sellepärast peab väikelastel kasutama kiivrit, mis kuskile haakumisel ise avaneb. 3.1.2 Mänguasjad Lapse hingamisteed on kitsad. Maailma tundmaõppimiseks kasutatakse aga intensiivselt oma maitsmismeelt. Seepärast ei tohi anda väikestele lastele, sealhulgas eriti imikule, mänguasju, mis on nii väikesed, et suhu pistetuna võivad sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumise. Ka teised väikesed esemed - nööbid, metallrahad, pärlid, kivikesed jms. - tuleb lastest eemal hoida. Ohtlikud on ka purunenud mänguasjade tükikesed. Väiksemad mänguasjad ja lahtikäivad mänguasjade osad tuleb mõõta vastava mõõdurõngaga, mille seesmine läbimõõt on 4cm kui mahub mõõdurõngast läbi, siis on selge, et antud ese on lapsele ohtlik. Mõõdurõngast on ise lihtne valmistada kasvõi
Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud. Seetõttu on parim aeg silmastamiseks juuli lõpp. Kui silm on kasvama läinud, tuleb pookealus järgmisel kevadel silma kohalt maha lõigata. Oksastamine. Pookealusele paigaldatakse sundpuhkefaasis üheaastase oksa lõik, tavaliselt u. 5 cm pikkune ja 2-3 pungaga. Pookeoksi varutakse tavaliselt veebruaris- märtsis ja hoitakse keldris (või ka külmkapis) niiskes liivas või kartulisse pistetuna pookimiseni. Pookoksi võib võtta ka vahetult pookimise ajal aprillis (pungad ei tohi olla puhkenud). Oksastatakse tavaliselt kevadel, kui mahlad hakkavad liikuma (tugeva mahlajooksuga puid ei saa mahlajooksu ajal pookida: kase, vahtra dekoratiivsordid), seega märtsi lõpus, aprillis, mai algul. Heas säilituskohas hoitavaid oksi võib oksastamiseks kasutada ka hiljem, kuni poole juunikuuni. Kuid sügisel üleskaevatud pookealuseid võib oksastada ka talvel keldris või kuuri all.
Silmastatakse siis, kui puudel on koor lahti, samaaegselt peavad pungad olema piisavalt suureks kasvanud. Seetõttu on parim aeg silmastamiseks juuli lõpp. Kui silm on kasvama läinud, tuleb pookealus järgmisel kevadel silma kohalt maha lõigata. Oksastamine Pookealusele paigaldatakse sundpuhkefaasis üheaastase oksa lõik, tavaliselt u. 5 cm pikkune ja 2-3 pungaga. Pookeoksi varutakse tavaliselt veebruaris- märtsis ja hoitakse keldris (või ka külmkapis) niiskes liivas või kartulisse pistetuna pookimiseni. Pookoksi võib võtta ka vahetult pookimise ajal aprillis (pungad ei tohi olla puhkenud). Oksastatakse tavaliselt kevadel, kui mahlad hakkavad liikuma (tugeva mahlajooksuga puid ei saa mahlajooksu ajal pookida: kase, vahtra dekoratiivsordid), seega märtsi lõpus, aprillis, mai algul. Heas säilituskohas hoitavaid oksi võib oksastamiseks kasutada ka hiljem, kuni poole juunikuuni. Kuid sügisel üleskaevatud pookealuseid võib oksastada ka talvel keldris või kuuri all.
annaabi.ee 
