Euroopas kasutusel juba XVII sajandil. Hoida tuleb mandleid suletud purkides, vältida niiskust ja päikesevalgust. Pistaatsiapähkel Pistaatsiapähkli viljad on botaaniliselt luuviljad. Pärineb Süüriast, Iraanist ja Musta mere äärsetelt aladelt. Tänapäeval levinud Vahemeremaades, Itaalias, Türgis, Tuneesias ja USA-s. Imporditakse peamiselt Türgist, Kreekast ja Itaaliast, Vahemeremaadest, Kesk-Aasiast. Pistaatsiapuu kuulub koos mangoga ühte taimesugukonda, mida iseloomustab laiuva võraga kuni 10m kõrge igihaljas puu. See võib olla väga pikaealine. Vili botaaniliselt liivili, asub tihedate kobaratena okste ümber, nagu meil tuntud astelpaju. Peetakse inimesele üheks vanimaks toiduks. Pistaatsiad e. pistaatsiapähklid on 1-2cm suurused, ovaalsed, südamekujulised, kaetud kõva sileda valkjas-pruuni koorega, millel on üks terav kant. Pähkli valmides koor
kuldkann Helianthemum Sugukond näsiniinelised Thymelaceae harilik näsiniin Daphne mezereum Selts seebipuulaadsed - Sapindales 10 põhiliselt troopilist sugukonda Liitlehed või lõhestunud lihtlehed Õied hästi arenenud nektarikettaga Sugukond seebipuulised Aasia viljapuud litshipuu ja rambutan Meie perekond vaher Acer – varem omaette sugukond hobukastan Aeusculus hippocastanum – varem omaette sugukond Sugukond anakardialised mangopuu pistaatsiapuu äädikapuu e. sumahh Sugukond ruudilised Puittaimed aromaatsete eeterlike õlidega, liitlehed (v.a. tsitrused) näärmetäppidega perekond Citrus hesperiidid e. pomerantsviljad e. tsitrusviljad loeng 14 42. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Õistaimede liikide arvust kolmandik 10 seltsi Peamiselt rohttaimed Kroonlehed liitunud (erand on sarikaliselaadsed, aga neil on lahklehine kroon kujunenud sekundaarselt) Seemnealgmed ühe kattega (v.a
2005 keeldus Aserbaidaani Parlamendis minutilise leinaseisakuga mälestamast mõrvatud opositsionääri Elmar Huseynovit (1967-2005, ajakirjanik). Pälvinud (Vene) Sõpruse ordeni, Kuulsuse ordeni, Prantsuse parlamendi medali, Rooma Paavsti medali. Aserbaidaani Riiklik Preemia, 1975, Aserbaidzaani Rahvakirjanik 1998. Kirjandusega tegeleb 1960. aastast. Tema teosed on tõlgitud 26. keelde. Tööd avaldatud 35 riigis, näidendid etendunud 50 riigis [,,Pistaatsiapuu", ,,Head aega, milleedi (1962), ,,Ilusal päeval (1972), ,,Mezozoiskaja istorija22, ,,Kogu hea eest surm,23 (1978). On kirjutanud kaheteistkümne mängufilmi ja üheteistkümne dokumentaalfilmi stsenaariumi. Tema noorem vend on kuulus vene stsenarist R. Ibragimbekov, kes on teinud koostööd N. Mihalkoviga. Tuntumad romaanid, jutustused, novellid on ilmunud Vene kirjandusajakirjas ,,Nõvõi mir", ,,Junost", ,,Druzba narodov": ,,Kes sõiab Triskavetsisse
annaabi.ee 
