ega sooja. Oma "tinti" vajavad nad vaenlaste eest pääsemiseks. Paisates põgenedes välja tindipahvaku, vajub see vees musta pilvena laiali, andes põgenejale võimaluse sellise "suitsukatte" varjus jalga lasta. Tindivedeliku värvimisvõime on haruldaselt suur. Viie sekundi vältel väljapaisatud tindi abil värvib seepia kogu vee 5500-liitrises paagis, hiidkalmaar on aga suuteline sogastama vett sadade meetrite ulatuses. Eriti meisterlikult kasutab oma tinti pisiseepia, kes paiskab välja tindiportsjoni, mis võtab seepia kuju. Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab
Oma "tinti" vajavad nad vaenlaste eest pääsemiseks. Paisates põgenedes välja tindipahvaku, vajub see vees musta pilvena laiali, andes põgenejale võimaluse sellise "suitsukatte" varjus jalga lasta. Tindivedeliku värvimisvõime on haruldaselt suur. Viie sekundi vältel väljapaisatud tindi abil värvib seepia kogu vee 5500-liitrises paagis, hiidkalmaar on aga suuteline sogastama vett sadade meetrite ulatuses. Eriti meisterlikult kasutab oma tinti pisiseepia, kes paiskab välja tindiportsjoni, mis võtab seepia kuju. Kui ründaja pettusest aru saab, on mõneks ajaks värvituks muutunud ehk "lahti riietunud" pisiseepia näitelavalt kadunud. Seepiate helenduvad valgusorganid on maailma kõige ökonoomsemad valgustid. Seepia tindipauna süvendi põhi on kaetud helkivate rakkude kihiga. Sellel "taskulambil" on ka valgust koondav sültjas läbipaistev lääts. Kui seepia peab vajalikuks oma lambi kustutada, eritab ta mantli õõnde pisut
uurimisel selgus, et nad omastavad toitaineid endosümbiootilistelt bakteritelt. Histoloogiliste ja ensümaatiliste analüüside tulemusena selgus, et endosümbiontideks on väävlit oksüdeerivad kemolitoautotroofid. Endosümbiondid kasutavad redutseeritud väävliühendeid, mida on palju hüdrotermaalsete lõõride läheduses, CO2 fikseerimiseks, millest sünteesitud orgaanilisi ühendeid kasutab toiduks ka R. pachyptila. Bioluminessents. Vibrio fischeri & Euprymna scolopes (pisiseepia). Paljud meres elavad loomad omavad biolumisessentsi võimet ja vähemasti pooled neist toodavad valgust tänu sümbioosile bakteritega perekonnast Vibrio või Photobacterium. Kõige paremini uuritud sümbioos on bakteri Vibrio fischeri ja pisiseepia Euprymna scolopes vahel. Peremeesorganism E. scolopes on öise eluviisiga ja kasutab bakterite poolt toodetud valgust, selleks et kaitsta end kiskjate eest. Nimelt asub valgusorgan pisiseepia
annaabi.ee 
