erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema Paralepaga, kes teda imetles ja komplimente pildus. Just nimelt tänu sellele hakkasid Karin ja Indrek teineteisest kaugenema, kumbki ei soovinud enam oma tunnetest rääkida. Indrek üritas Kariniga rahulikult ja kannatlikult rääkida, kuid just see rahu mehe juures muutis naise veel raevukamaks. Ka tuntud luuletajanna Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga leidis kurva lõpu
Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi arusaamatusi. Ka ,,Tõe ja õiguse" IV osas võis näha Indreku ja Karini pika suhte karile jooksmist, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Kui mees oli töökas ja hoidis seltskonnast eemale, siis naine oli tema täielik vastand, kes oli väga seltsiv, pidas tähtsaks enda vooruslikku välimust ja mainet. Karin ise ütles enda kohta nii: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Noorik jumaldas tähelepanu ning sellepärast ta lõigi suhted Paralepa ja Röneega, kellelt sai piisavalt imetlust ja komplimente. Seetõttu kaugenesid Karin ja Indrek üksteisest, nad ei rääkinud oma soovidest ja ootustest teineteisele. ,,Vahel mõtlen, et abielu selleks ongi seatud, et oleks inimene käepärast võtta, kui tuleb riidlemisi," iseloomustab kõige paremini nende suhet. Abikaasad suhtlesid
silmist. Ja see on minu ainuke etteheide Teile: et pidasite mind rumalamaks kui ma tõepoolst olin ja olen." ,,Ma olen teid ainult imetlenud," vaidles Indrek vastu ja luges alles siis edasi: ,,Isa peab ka mind rumalamaks kui ma olen, ja nõnda on mul ikka kerge olnud teda ninapidi vedada, sest minusugune rumal tüssab ikka targemaid. Isa kohtleb mind nõnda, nagu oleks mul arust puudu või nagu logiseks mul peas mõni kruvi. Aga mis Teie arvate, on mul arust puudu? Pisinatukenegi? Vahel harva hooti? Sellest kirjutage mulle tingimata. Tõmmake lugedes siia kohe punane kriips alla, nii et ei unusta. Juba ette ütlen Teile, et mõnikord näib mulle endalegi, nagu poleks mul ülemisel korral päris korras. Aga kas tähendab see, et mina olen rumal? Mõelge selle üle järele ja kirjutage. Teil on aega mõelda küll, sest mul kulub ikkagi veel mõni päev, enne kui võin Teile saata oma kindla aadressi. Ahjaa! Tahtsin Teile veel öelda, et ega