.. kas selles peitubki elu mõte- olemises? Elu on värvirikas ja huvitav. Kui sündmusterohke on inimese elu, oleneb inimese iseendast ja tema tegudest. Inimesed on erinevad ja igal ühel on erinev arusaam elu mõttest. Elu mõte võib seisneda mingil kindlal eesmärgil. Elu mõte järele küsides võidakse küsida muu hulgas inimese elu olemuse, elu otstarbe või eesmärgi kohta või selle kohta, kas üldse millelgi on tähtsust ja kui, siis millel. Õnne võib tunda isegi pisimatest asjadest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid tahtejõulised inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. Minu elu mõte on saada edukaks ja elada õnneliku elu. Ma
mürgitab vana kuninga, võrgutab naise ja laseb end kroonida kuningaks. Tema kavalusest kalgistus Claudius ja võis näha tema näost süütunnet, mida ta hiljem varjata üritas. See ongi tarkus, mida õpitakse just oma vigadest ja raamatutest. Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutad, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. ,,Mitte olemise" tee valinud inimesed, aga lõpetavad oma elu.
Ja halvim viis elada luksuslikku elu on elada kasinat elu ja saavutada selles täius. Ja veel halvem on elada lihtsalt kasinat elu. Ja sellist elu saab üldiselt vältida, kui leida midagi mis meeldib ja siis seda nüri järjekindlusega tegema hakata. Elada tuleb nii, et seda saaks nautida. Paljude elu mõte on olla armastatud ning õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutada, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. ,,Mitte olemise" tee valinud inimesed, aga lõpetavad oma elu. Me kõik valime endale tuleviku ja rajame tee mööda
Inimene õpib küll kogu oma elu targad on need, kes oskavad oma vigu analüüsida, neid parandada ja õppida. Kindlasti on õppimine tähtis, kuid tähtsaim on haritus. Inimese tarkust on märgata tema tegudes, kõnes ja ütlemistes. Kuid mis on siis elu mõte? Kas elu mõte ongi olla armastatud ja õnnelik. Elus võib palju tahta, kuid iseasi on see, kuidas see saavutad, sest ilma tööd tegemata ei tule mitte midagi välja. Õnne võib tunda isegi pisimatest, kuid õnnetust leiab igalt poolt. Sama on ka armastusega. Inimene armub elu jooksul väga palju, aga tõelise armastuse leiavad vaid vähesed. Tasub vaid proovida, pingutada ja oma tahtmiste poolde püüelda. Tugevad ja vaid ,,kõrge lennuga" inimesed võivad oma soovid teostada ning saada õnnelikuks. Nõrgemad meist ei saa muud kui parimal juhul halvimad tingimused. ,,Mitte olemise" tee valinud inimesed, aga lõpetavad oma elu. Me kõik valime endale
soojenemisele koeb räim mais ja juuni alguses 4 6 m sügavuses, hiljem aga 8 10 m sügavuses. Koetud mari kleepub taimedele, peamiselt mitmesugustele punavetikatele, harvemini adrudele ja meriheinale. Marja arenemine kestab optimaalselt temperatuuridel 5 8 ööpäeva. Koorunud vastsed on 5- 6 mm pikkused. Umbes 21 31 mm pikkustena moonduvad nad maimudeks, kes hoiduvad põhjalähedastesse kihtidesse, hiljem järk-järgult sügavamale. Vastsed ja maimud toituvad pisimatest hõljuritest. Kõik räimed on suvel enamasti planktonirikastes veekihtides ja toituvad intensiivselt. Peamisteks toiduobjektideks on plankterid(esmajoones aerjalalised ja vesikirbulised), vähemal määral ka põhjalähedastes veekihtides elavad koorikloomad, eriti lõhkjalalised ja kirpvähilised. Vanemad räimed hoiduvad sügavamatesse veekihtidesse, isegi kuni 90 m sügavusele ja toituvad mitmesugustest suurematest hõljuritest ja põhjaloomadest
annaabi.ee 
