Tajunähtused *Tekstitaju *Situatsioonitaju *Kontaktitunnetus *Mõistmistaju *Distantsitaju (vastastikune lähedus-, avatus ja intiimsusmäär) *Partneri seisundi taju Isikutaju sõltub: *Objektist (teine inimene) *Subjektist (mina ise) *Tajumisprotsessi iseärasustest *Subjekti ja objekti suhetest Pseudokuulamine- kuulen, aga ei kuula Kuulamistõkked *Võrdlemine („mul on raskem olnud“; „ta ei teagi kuidas mina kannatanud olen“) *Mõtete lugemine: partneri jutu mitte usaldamine, pisimategi vihjete otsimine, et jõuda tõele jälile; „Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult…“; „Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on.“ Jne *Vastuseks valmistumine- ei kuula partnerit, vaid mõtleb vastust välja *Sõelumine- kuulatakse ainult osa jutust. *Siltide kleepimine- andnud kiirustades teisele hinnangu enne kui kuulamine on lõppenud *Nõu andmine- tuleb anda vähemalt 2-3 varianti, et sind ei saadaks hiljem süüdistada lahendusvariandi mitte töötamises. *Samastumine
Ma hakkan siin juba vaikselt hulluks minema. Sa lihtsalt ei tea mis seisus ma praegu olen." Mees lõpetas kõne ja naasis kööki Katreeni juurde. Too pesi nõusid ning koristas, olles selle juures maruvihane. "Tead, ma tahan sulle midagi rääkida," alustas Andres. "Mis nüüd siis?" turtsatas naine vastu. "Ma ei ole rahul meiega, meie abieluga." "Ma tean. Me oleme nii kaugeks kuidagi jäänud. Alati näägutame üksteise kallal pisimategi asjade üle ja see ei meeldi mulle põrmugi. Siiski, tahan, et sa ei kahtleks selles, et armastan sind kogu südamest. Oot...aga mida sina muidu sellega mõtlesid? Kas sul on armuke? Kas sa tahad mind ja oma tütart maha jätta?" küsis Katreen lausa härda häälega. "Emm..ehh..muidugi mitte! Ma ei mõtleks ka mitte selle peale," lausus mees olles kohmetunud. "Tore, ma hakkasin juba vaikselt kartma. Aga tõesti, anna mulle andeks selle maja pärast. Ma ei taha sinuga vaielda
· Näidend ,,Salome" · ,,Dorian Gray portree" · Muinasjuttude kogumik ,,Õnnelik prints" · ,,De Profundis" elu sügavustest, kannatused, elu kirgastamine Naturalism · Algatajateks vennad Eduard ja Jules Goncourt'id · 19.saj lõpp · Lähtus realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud küljed äärmusesse · Elunähtuste tõepärane kujutamine · Ülim täpsus pisimategi üksikasjade kirjeldamisel · Pearõhk tegelikkuse tunnetamisel teaduslike meetoditega, ülima objektiivsuse ja täieliku kiretuseta. · Uus kirjandus peab teenima üksnes tõde · Kirjaniku kohustus kujutada kõike ilma omapoolset suhtumist väljendamata, end ühiskonnaellu ja poliitikasse segamata. · Inimene ja ühiskond kui loodusnähtus. Eriline tähelepanu füsioloogilistel protsessidel, pärilikkusel, instinktidel, ebanormaalsetel nähtustel.
Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle. 2. Naturalism 19. saj lõpul Prantsusmaal levinud kirjandusvool, mille algatajaiks olid vennad Goncourt´id. Naturalism lähtus küll realistlikust meetodist, kuid viis selle üksikud üljed äärmusesse. Nii nõudis ta nagu realismgi elunähtuste tõepärast kujutamist, kuid ilma valikute, ja ülimat täpsust pisimategi üksikasjade kirjeldamisel. Pearõhk on asetatud tegelikkuse tunnetamisele seda aga teaduslikke meetodeid silmas pidades. Tuli säilitada objektiivsus ning täielik kiretus. Uus kirjandus pidi teenima üksnes tõde, mitte ilu. Kirjaniku kohus on kujutada kõike, olgu see oluline või ebaoluline., ilus või inetu, hea või halb. Omapoolset suhtumist ei tohi väljendada, ühiskonna ellu ja poliitikasse ei tohi end segada
annaabi.ee 
