MÕISTED Liik bioloogilise mitmekesisuse põhiühikuks on. Liik on tunnetusühik, mitte bioloogiliste süsteemide element. Organismide rühm (kes kuuluvad samasse liiki), mis toimib bioloogilises süsteemis omaette tervikuna, on populatsioon. Liik on isendite rühm, mille liikmed annavad võimaluse korral omavahel ristudes eluvõimelisi järglasi. Raskused piirtingimustel: kujunevad liigid/alamliigid, ökoloogiliselt isoleeritud, aga füsioloogiliselt isoleerimata liigid, pisiliigid. (vikipeedia) Liik (species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Süstemaatilised ühikud Väiksemad ühikud koondatakse suuremasse. Oluline on sugulus, see väljendub nähtavas (väiksemad ühikud, nt. perekond) või geenide sarnasuses (suured ühikud, nt. hõimkond, riik). Süstemaatiliste ühikute tõlkimisel ei saa kasutada filoloogilist tõlget, tuleb anda teaduslikud vasted
* varieeruvus puudub! Ühesuguline õis, viietine, tolmukaid 5, õie alusel on meeketas, alumine sigimik, koosneb kolmest viljalehest, seemned on suured õlirohkete idulehtedega, vahelduvad lehed, ilma abilehtedeta. 31. SUGUKOND KORVÕIELISED: ÕIS JA ÕISIK * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed (seltsi kuulub üks sgk korvõielised). * Liike umbes 14 000 25 000, oleneb liigi kriteeriumitest, Eestis umbes 300 liiki, kui kaasata ka pisiliigid. See sgk on suurim kaheiduleheliste seas, hõlmab umbes 800 perekonda. Selline liikide arvu ebakindlus näitab, et kaasajal on tegemist väga intensiivse uute vormide tekkimisega ja oleneb suurel määral süstemaatikute kokkuleppelistest piiridest, et kus algab uus liik. Levinud üle kogu maailma. * Suures ülekaalus on rohttaimed; suuri puid ei ole. * Üheks sgk progressi põhjuseks näib olevat võime vabanevat territooriumi kiiresti enda alla võtta.
kleistogaamsetest õitest. (parim praktiline näittaim - lõhnav kannike) 6a) Isetolmlemisega seostub kaudselt nähtus, mille puhul seemned arenevad viljastamata õiest - apomiksis. See nähtus on tüütult segav taimesüstemaatikutele - taimedel, kellel puudub tolmlemine, ei saa rakendada põhilist liigi kriteeriumi - ristumisbarjääri kindlakstegemist. Kuna puudub pärilikkusaine segunemine, kujunevad apomiktilistes taimerühmades välja pisiliigid. 6b) Apomiksisega haakub kaudselt omakorda partenokarpia - taime jaoks mõttetu väärarend, mida inimene armastab. Partenokarpia puhul arenevad seemneteta viljad viljastamata õitest. Sellised on enamus seemneteta puuviljasorte (banaanid, apelsinid, pirnid, ananassid, õunad jne.). Vahel nimetatakse ekslikult partenokarpseteks ka apomiktilisi sorte - kui normaalsete seemnetega vili areneb tolmeldamata õiest (kurgil). Eelpool sai juba mainitud risttolmlemist kui kasulikku nähtust. Kõik enne
annaabi.ee 
