nõidus. Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka ,,Lumekuningannas" toimima suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor. Jumalikud imed ei sünni kuskil kaugel, võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku. Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust. Gerda ei vajanud rahamägesid- tema ainus soov oli Kaj tagasi saada, see oli tema ime. Lennart Meri ütles oma raamatus: "Kel puudub usk, see imesid ei vääri." Väike Gerda nuttis kuumi pisaraid, mis langesid Kaj rinnale, tungisid tema südamesse, sulatasid jäätombu üles ning hävitasid seal oleva väikese peeglikillu
lagundab punaseid vererakke. ● Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. ● Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”) ● Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke. ● ADENOID, MANDLID, LÜMFISOONED IMMUUNSUS- vastupanuvõime haigusetekitajale ORGANISMI KAITSEBARJÄÄRID- ● nahk ● ripsepiteel ● limamembraan ● mikroobivastsed valgud pisaras jne ● hape ja pepsiin maomahlas ● head bakterid nahal MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSÜSTEEM- ● reageerib kohe peale vigastust ● vigastatud rakud eritavad histamiini (laiendab veresooni) -> valu, punetus jms ○ on signaaliks neutrofiilidele (hävitavad patogeene) ● õgirakud söövad kohe haigustekitajaid KAASASÜNDINUD EHK LOOMULIK IMMUUNSUS: ● toimib kiiresti ● kõigil loomadel ● pärandub
organism enamus patogeenidega ise toime tulla. Katted kui barjäär patogeenidele- Ninaõõne ja hingetoru epiteelis asuvad ripsmed, mis filtreerivad sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem. Vigastuse korral tekib mittespersiifiline immuunreaktsioon: vigastatud koht muutub intensiivistunud vereringepärast punaseks, soojaks ja hakkab paistetama. Valu põhjus: paistetuse tulemusel koed suruvad vastu närve ja retseptorite, ja vigastatud rakud eritavad aineid mis ärritavad närve
mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri
mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV ). Mikrobioloogia areng Eestis Sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudis ja Tartu Ülikoolis, kus siis kujunes välja haigusttekitavate ehk patogeensete bakteritega tegelev haru. 19. sajandil levisid väga paljud mikroobilise päritoluga haigused. Siberikatku suri
annaabi.ee 
