(mõdu) ja kilju (suhkruvein). Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Lapi traditsiooniline roog on leipäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosiga ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on antud palgaks ka suvistele heinalistele. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Soomlasi iseloomustab lagritsalembus. Lagritsat on lisatud paljudele Soome
roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga. Ka porganditäidisega pirukad on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug..
roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuun rönttönen’i. Vahe on selles, et riisipudru asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud magusat täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas: lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug ...
annaabi.ee 
