,,Must nool" R. L. Stevenson 254 lk Illustraator: J. Witam Tegelased: John, Henry VI , Daniel, sir Oliver, Richard, Dick , Clipsby , Bowyer , Bennet , Shelton , Nick , Hatch , Hugh Ferryman , Matcham , Carter , Harry , Missa , Joanna , Greensheve , York , Lawless , Duckworth , lord Shoreby , Lancasteri , Dutton, Catesby , Alicia , Pirret , Arblaster , Tom , lord Foxham , Gloucester , Ellis 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest raamat tegelikult rääkis Sõjast Vanaaja sõjast Mingist legendist Kunagisest vägede liikumisest, mida nad tegid sihtkohtade vahel liikudes jne... 2. Tsitaadid Laused, mis meelde jäid Põhjendus, miks just see jäi meelde
Kuid sellegipoolest ei suhelnud Tambet oma tütrega peaaegu üldse ja vaatas teda alati kerge vastikustundega. Vanemate halva kohtlemise tõttu ei armastanud Hiie neidki, vaid tundis nende pärast lihtsalt piinlikkust. Kui Hiie suuremaks sirgus, õpetas Leemet Hiiele lisaks vanemate õpetatule mõned ussisõnad, et vaene tüdruk pääseks pidevast huntide toitmisest ning et tal oleks võimalus Leemeti ning Pärtliga koos aega veeta. Kui nad metsas ringi kolades inimahve Pirret ja Rääku külastasid, tabas Hiiet kiindumus inimahvide kasvatatava hiiglasliku täi vastu ning ka täi kohtles Hiiet sõbralikult, olles justkui truu koduloom. Kui Pärtel külla elama kolis ning tema perekonna eeskujul veel nii mõnedki pered, sulgus Tambet oma perekonnaga osmikusse, otsekui kartes, et külla rändamine on haigus, mis võib neidki nakatada. Nii möödusid aastad ning nii Leemet kui ka Hiie tundsid
lõppema pidi. Kuid sellegipoolest ei suhelnud Tambet oma tütrega peaaegu üldse ja vaatas teda alati kerge vastikustundega. Vanemate halva kohtlemise tõttu ei armastanud Hiie neidki, vaid tundis nende pärast lihtsalt piinlikkust. Kui Hiie suuremaks sirgus, õpetas Leemet Hiiele lisaks vanemate õpetatule mõned ussisõnad, et vaene tüdruk pääseks pidevast huntide toitmisest ning et tal oleks võimalus Leemeti ning Pärtliga koos aega veeta. Kui nad metsas ringi kolades inimahve Pirret ja Rääku külastasid, tabas Hiiet kiindumus inimahvide kasvatatava hiiglasliku täi vastu ning ka täi kohtles Hiiet sõbralikult, olles justkui truu koduloom. Kui Pärtel külla elama kolis ning tema perekonna eeskujul veel nii mõnedki pered, sulgus Tambet oma perekonnaga osmikusse, otsekui kartes, et külla rändamine on haigus, mis võib neidki nakatada. Nii möödusid aastad ning nii Leemet kui ka Hiie tundsid ennast metsas
Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas
Nende nukraid silmi ei talunud Leemet kaua vaadata. Kas mõmmi ja Salme veel elus on, seda Leemet ei tea aga arvatavasti lämbus mõmmi oma rasva ja Salme hääbus ka ta kõrval. Nii surid viimane naine ja karu kes mõistsid ussisõnu. Loomad üldiselt on unustamas ussisõnu ja uued põlvkonnad teavad aina vähem ja vähem. Põtru saab veel enda juurde tulemast käsutada aga Leemeit käskudele nad otseselt vastada ei oska ja teevad kõike mida Leemet veel suudab käskida urisedes. Ka inimahve Pirret ja Rääku käis ta külastamas paar päeva peale Põhja Konna leidmist, kuid tundus, et kaks hallikarvas kogu olid kas liiga väsinud pikkast elust, et ei jaksand vastada või olid juba surnud. Istusid seal puude ülemistel okstel terve talve ja järgmiseks kevadeks neid enam näha seal ei olnud. Niimodi jäigi Leemet üksi ja nelikümmend aastat on ta juba valvanud Põhja Konna. Oma päevad Leemet nüüd enamasti magab ja näeb und lapsepõlvest, onu Vootelest ja ta surmast, tema kõdunev
annaabi.ee 
