Eestisse enamasti kiivitaja talveks ei jää, ent kaugele siit ta ka ei rända, vaid talvitub Inglismaal, Prantsusmaal ja mujal Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva vanuselt hakkavad noored linnud lendama ning koonduvad järk-järgult salkadesse. 4 Header and footer ; nimi Kiivitaja äraränne toimub üsna vara. Enamjaolt kaovad nad kuidagi märkamatult juba augusti lõpuks või septembri esimesel poolel. Putuktoidulise linnuna piirab kiivitaja kahjurputukate levikut. Kiivitaja ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on
alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli; o pirnikujulisel rasvumisel koguneb rasv reitele ja puusadele. Selline rasvumine on iseloomulikum naistele. Pirnikujulist rasvumist peetakse õunakujulisest vähem ohtlikuks, kuna rasv on kogunenud põhiliselt naha alla, mitte siseorganite vahele. Paraku on sellist rasvumist raskem likvideerida, sest vaatamata vähese energiasisaldusega dieedile ja kehalise koormuse tõstmisele kaob rasv kõige raskemini just reitelt. Rasvumise vältimine. Tuntud on tõde - rasvumist vältida on palju kergem kui rasvunuid ravida. Juba Bernhard Shaw
erakorralist arstiabi vajav seisund, mida nimetatakse munajuha (emakaväliseks) raseduseks (→ ptk „Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised õnnetusjuhtumid“). Seetõttu tuleb igalt alakeha vaevusi kaebavalt sünnitusealiselt naispatsiendilt küsida, millal tal oli viimane menstruatsioon (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Emakas (uterus) asub kusepõie ja pärasoole vahel ja kujutab endast u 7 cm pikkust, 4 cm laiust ja 2 cm paksust pirnikujulist õõneslihast, mis asub vaagnapõhja lihastiku kohal. Emakas koosneb mitmest osast: emakakeha (corpus uteri); kuplikujuline ülaosa (fundus uteri), millesse kahelt poolt tulevad munajuhad; peen alaosa, mida nimetatakse emakakaelaks (collum või cervix uteri). Viimane ulatub ülalt tupesse (portio uteri). Emakakaela kanalit piiravad sisene ja väline emakasuue. Hormoonide mõjul pakseneb emakasisene limaskest, millele kinnitub viljastunud munarakk. Kui
annaabi.ee 
