Majanduslikud probleemid: Väheneb tööstuse osakaal; töökohtade puudumine; suur kuritegevus. Lahendus: Uute töökohtade loomine; suurem rõhk politseitööle; ümberõppe võimaluste pakkumine. Sotsiaalsed probleemid: Ebavõrdsuse suurenemine; kodutus; kultuuri kadumine; väikeste poodide, koolide kadumine. Lahendus: Valdade, omavalitsuste suurem toetus; sotsiaalmajade ehitamine; toetused, sotsiaalhoolekanne; vanadekodude töökorralduse pirandamine. 9. Too näiteid kliima ja pinnamoe mõjust rahvastiku paiknemisele. Kliima: Kõige soodsamad elamistingimused on lähistroopika ja parasvööde, ebasoodsad polaaralad, kõrbed, ekvatoriaalne kliima (liiga niiske). Hõredalt on asustatud külmad alad (nt: Gröönimaa, Island, Antartika), kõrbed (nt: Mongoolia, Sise-Aasia riigid) ja vihmametsad (nt: Amazonase madalad riigid) Pinnamood: Üle 80% rahvastikust elab tasandikel või madalikel, põllumajanduseks on
krooniliste haiguste (tendopaatia, artroos, kontraktuur jne) raviks nii eraldi kui ka kompleksravi osana. Palju on hakatud kasutama treeningujärgseid külmavanne, seda harrastavad eriti kiirusjõualade sportlased. Selle eesmärk on parandada taastumist ja hoida ära põletikulisi protsesse, mis tekivad intensiivse treeningu käigus lihase mikrokahjustuste tagajärjel. 3. Mis on spordimassaaž? Spordimassaaž on sportlase sooritusvõime pirandamine või taastamine läbi massaaži ( nt taastamassaaž, võistluseelne massaaž jne ) 4. Mida nimetatakse trigerpunktiks ja kuidas need mõjutavad sportlase sooritusvõimet? Trigerpunktiks nimetatakse müofastsiaalses koes paiknevat jäigemat piirkonda, mis palpeerimisel ja kompressioonil põhjustab kiirguvat valu. Need on lihaskiud, kus sarkomeer on täielikult lühenenud. Lihaseprobleemide kuhjumine ja nendega tegelemata jätmine võib põhjustada sportlastel nii ägedaid kui ka
võimekamate motiveerimiseks). Negatiivne eugeenika – kahjulike omadustega indiviidide sigimise piiramine (mitmetes riikides rakendati ainult seda). Piirati vaimuhaigete või muude vigadega, aga ka kriminaalide ja nende, kelle seksuaalne orientatsioon oli muutunud, sigimist. USAs steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või retsidivistideks. Kuigi eugeneetika eesmärgid olid pigem humaansed – inimsoo pirandamine, siis olid eugeneetika rakendused inimsusevastased. 1895 Alfred Ploetz – kirjutas raamatu “Rassenhygiene”, ei ole tegelikult seotud eugeenikaga, põhines rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus) Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi. Nii muutus võimatuks ka positiivse eugeenika propageerimine (nt
annaabi.ee 
