Ajalehtedes ilmuvad artiklid pealkirjadega "Politsei mõnules hävitades" ja "BSA ja majanduspolitsei tihendavad koostööd võitlemisel tarkvarapiraatluse vastu", aga midagi kardinaalset toimunud ei ole. See on muidugi tore, et politsei sõitis teerulliga üle 10 000 piraatplaadist, - midagi siiski konfiskeeritakse ja hävitatakse, aga see 10 000 plaati on ehk vaid kümnendik Kadaka turu igapäevamüügist. Üsnagi arusaamatuks jääb, miks ei tehta vastavatele isikutele, piraatplaatide müüjatele, selliseid rahatrahve, mis piisavalt suured oleksid, miks ei konfiskeerita müügilube, miks ei lööda Kadaka kaubanduskeskuses lihtsalt korda majja. Uhkusega teatati 1996. aasta kevadel, et loodi BSA (Business Software Alliance, ülemaailmne arvutipiraatluse vastu võitlev mittetulundusorganisatsioon) Eesti division. See on ka tore, et nüüd on ka Eestis too organisatsioon esindatud, aga huvitav ja mõtlemapanev fakt on see, et BSA Eesti komitees töötab kaks inimest
püsitoon..."). 12 / 20 10. märtsil 2003 toimus Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse inimkaubanduse vastane seminar, kus küsiti: miks ei tegele politsei inimkaubandusega, kuid tegeleb piraatkassettide ja piraat-CD- plaatidega? Vastus oli: sest inimene võib jäljetult kaduda ja pole majanduslikku huvigruppi, kes rõhuks, et nii ei juhtuks. Aga piraatplaatide puhul selline huvigrupp on. Viidates Ülo Vooglaiult valitud motole, tuleb küsida: kas EV-s on võimalik, et formaalselt õigeks mõistetud inimene on tegelikult kurjategija (näiteks "ristiisa"), ja vastupidi, et formaalselt süüdi mõistetud inimene on taustaõigluse mõttes süütu või pole talle inkrimineeritud kuritegu tegelikult sooritanudki. Jah, mõlemat tüüpi juhud on EV õiguskaitsesüsteemis võimalikud. Sest EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI
Esimesena tulevad paljudele kindlasti meelde piraadid merel laostamas, röövimas ja uputamas teisi laevu, ajamas kokku võõrast vara, et end sellega rikastada. Ja kui võrdlema hakata, siis ega tegelikult ei erinegi kunagine piraatlus tänapäeva piraatlusest filmi-, muusika- ja tarkvaraturul. Ka tänapäeva piraadid ehivad ennast võõraste sulgedega ning üritavad rikastuda võõra vara arvelt. Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara, filmid) ja videote valmistamine ning nendega kauplemine turul, poodides jne., aga samuti tarkvara ebaseaduslik kasutamine arvutites. Intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvad nii autoriõigusega kaitstavad objektid (kirjandus-, kunsti- ja muusikateosed, arvutitarkvara jms) kui ka tööstusomandi seadustega kaitstavad objektid (leiutised, kasulikud mudelid, kaubamärgid, tööstusdisainilahendused). Seega kuuluvad
annaabi.ee 
