romantilist maailmavaadet. ,,Korsaar" Siin arenevad sündmused Egeuse mere piirkonnas kus võimutsevad türklased. Poeemi sissejuhatused esitab autor piraatide laulu milles ta ülistab vaba ja metsikut ja ühiskonna normidele allumatut elu. Piraatide loomuse ja looduse vahel tõmmatakse paralleel. Nimelt arvab Byron, et mõlemad peavad olema valmis enese ületamiseks ja võitluseks. Poeemi peakangelane on piraatide pealik Conrad kellest õhkub salapärast vaimu ja tahtejõudu. Piraadina ihkab ta kogu elu ebaõigluse eest kõigile kätte maksta. Tema karmi ja saatanliku välimuse varjus peitub aga inimene, kelle on tundlik hingeelu. Tema armastatuks on neiu nimega Medora, kellel on ka mehe vastu samasugused tunded, kuid piraadi elus ei ole kohta traditsioonilisel perekonnaelul. Kui Conrad ükskord vangi langeb, siis saab noormehe päästjaks mitte Medora vaid kaunis haaremi perenaine Gulnare, kes peagi armub Conradisse. Ta on noormehe
Byroni nimest on tulnud termin byronism. Seda kasutatakse romantilise maailmavaate teatud joonte iseloomustamiseks. Esimene ida-poeem on ,,Korsaar". ,,Korsaar". Peategelaseks röövlipealik Conrad. Ta on röövlitepealik, kõik röövlid kuuletuvad talle, sest temas on tohutult vaimu- ja tahtejõudu. Ta on elanud läbi ränki pettumusi ja ka tema on elus ja inimestes pettunud. Ta on oma eelnevas elus midagi ränka üle elanud, saanud tunda ülekohut ja nüüd piraadina üritab selle ebaõigluse eest kätte maksta. Tema karmi, saatanliku välimuse taga on tegelikult tundlik higeelu. Sisimas ta ei ole kalestunud ning tema elu päikesekiir on Medora, keda ta armastab ning kes ka teda armastab. Nende vahel on suur ja puhas armastus. Byroni jaoks on see eriliselt suur ja puhas. Kahjuks röövlielus ei ole ei aega ega kohta pereelule ning Byron peab taas võitlusesse minema. Nad ründavad Türgi pasa lossi.
Hispaania kuningas Felipe II otsustas nüüd ,,ketserite ja röövlite pesa hävitada", saates Inglismaa vastu oma Võitmatu armaada (Armada Invencible). 12. juulil 1588 lahkus La Coruña sadamast merele 130 laeva kaheksa tuhande madruse ja 19 tuhande sõduriga. Madalmaadest kavatseti veel peale võtta 30 tuhat Hispaania sõdurit ning maabuda Londoni all. Inglise laevastikku juhtis admiral Francis Drake (154596), kelle karjäär algas Hispaania laevu röövinud piraadina. Kaksteist päeva kestsid Inglise kanalis ägedad lahingud. Inglise laevastik hoidis suurtükitulega hispaanlasi piisavas kauguses, takistamaks neid kasutamast seni edu toonud rammimist ja lähivõitlust. Inglise tulelaevad paiskasid segi armaada lahingukorra. 8. augustil 1588 olid hispaanlased lahingu kaotanud. Hispaania laevastiku ülemjuhataja Medina Sidonia hertsog otsustas purjetada tagasi ümber Sotimaa, kus hispaanlaste uueks vastaseks said tormituuled. Alles kuue
annaabi.ee 
