Köögiviljadele ja munaroogadele annab salvei omapärase maitse, kusjuures ühest lehest piisab tervele roale. Väga hästi sobib vorstitoodetele ja -roogadele, pizzadele, kala- ja liha marinaadidele, tomati-, peedi- ja rohelistele salatitele,pajatoitudele ka riisi-, oa- ja hernetoitudele, rohelisele võile, juustule, kohupiimale, taignatoodetele. Salveikastet valmistatakse rasvastele kaladele. Värskeid lehti lisatakse omletile või munataignasse. Salvei sobib kasutada koos rosmariiniga või piprarohu, estragoni, aed-liivatee ja sibulaga. Salvei on väga tugevamaitseline, mistõttu manustamisel peaks olema ettevaatlik,et enesele liiga ei tee. Salvei ja meditsiin Vanadel roomlastel on ütlus: miks peaks inimene surema, kui ta aias kasvab salvei? See kehtib ka tänapäeval. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Salvei on imeline rohi külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed
16 AED PIPARROHI Satureja hortensis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS püstine, kuni 30 cm kõrgune, lõhnab vürtsikalt LEHT kitsassüstjas ÕIS alla 1 cm suurune, ilmetu helelilla, huulõis SEEMNED idanevus säilib ühe aasta Ajalugu Piprarohu algkodumaa on Lõuna-Euroopas, kuid juba ammu on ta tuntud ka põhjapoolses Euroopas. Üle Alpide jõudis ta benediktiinimunkade vahendusel juba 9. sajandil. Kasvatamine seemned võib külvata nii avamaale kui ka katmikalale külvisügavusega u. 0,5 cm aprillis-mais või augustis. Kuna ta on hõredalt lehistunud taim, jäetakse harvendamisel ja istutamisel kaks kuni kolm taime kokku kasvama. Ridade vahe peaks olema 30 cm. Kui lõigata võrseid maapinnast kõrgemalt, saab teise saagi ka sügisel
Ladinakeelne nimetus on Satureja hortensis Sugukond Botaaniline iseloomustus - Kuni 30 cm kõrgune, vürtsikalt lõhnav rohttaim. Õitseb juulis- septembris. Soodsal aastal annab isekülvi. Rahvasuus tuntud ka ubarohu nime all. VARS - püstine LEHT kitsasüstjas, vastakad lehed kinnituvad vartele rootsuta ja asuvad hõredalt. ÕIS Ülemistes lehekaenaldes asuvad alla 1 cm suurused ilmetud helelillad huulõied. SEEMNED viljaks väike pähklike. Ajalugu Piprarohu algkodumaa on Lõuna-Euroopas, kuid juba ammu on ta tuntud ka põhjapoolses Euroopas. Üle Alpide jõudis ta benediktiinimunkade vahendusel juba 9. sajandil. Kasvatamine - Eelistab päikselist kasvukohta, mulla suhtes pole nõudlik. Paljundamine Annab soodsal aastal isekülvi. Paljundatakse seemnetega, kuid peab meeles pidama, et nende idanevus säilib ainult ühe aasta. Seemned külvatakse nii avamaale kui ka katmikalale 0,5 cm sügavusele