50ml katseklaasi pipeteeriti 25ml 2%-list kaseiini lahust ja asetati vesitermostaati 30-kraadi juurde 10 minutiks. Samal ajal valmistati ette 4 katseklaasi, pipeteerides igaühte 3ml TKÄ lahust (5%). Pärast kaseiini soojendamist pipeteeriti kaseiinile juurde 1ml valmistatud alkalaasi töölahust, segu loksutati kiiresti läbi, fikseeriti aeg, võeti kuiva pipetiga 3ml reaktsioonisegu ja asetati katseklaas tagasi termostaati. 3ml reaktsioonisegu pipetis viidi esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi, see oli 0-prooviks. Edasi võeti iga viie minuti järel reaktsioonisegu termostaadist, et võtta sealt 3ml segu ja viia järgmistesse ette valmistatud TKÄ-d sisaldavatesse katseklaasidesse (kokku neli korda). Kõik neli katseklaasi jäeti 10 minutiks seisma, et sade formeeruks. Edasi filtreeriti kõik kurdfiltri ja plastlehtite abil uutesse kuivadesse katseklaasidesse. Teine ja neljas proov ei
indikaatorit ET-OO (tekkivad indikaatorkompleksid värvivad lahuse V1 – tiitrimiseks kulunud kompleksoon III maht, ml; CM1 – kompleksoon III punakasvioletseks. molaarne kontsentratsioon, mol/l; V vesi – tiitrimiseks võetud vee kogus, ml. Nii pipeti kui büreti lugemi võtmisel jälgige, et vedeliku nivoo oleks silmade kõrgusel. Vedeliku nivoo büretis (pipetis jne.) fikseerige tema alumise kaare järgi. 2 VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE Vee kareduse liigid: väga pehme vesi < 0,75 mmol/l Vee nn. mööduva kareduse põhjustavad temas lahustunud kaltsiumi ja pehme vesi 0,75 - 1,5 mmol/l
võib tegelikult kaaluda 1,0022-1,0024g. Pipeti kaliibrimine : 25 mL pipeti kaliibrimine 1. Kaaluda tühi kuiv kaaluklaas; 2. Täita pipett märgini veega; 3. Lasta vesi välja voolata kaaluklaasi; 4. Kaaluda uuesti kaaluklaas koos veega; 5. Määrata vee ruumala arvestades vee tihedust. Vigade allikad: 1. Kaaluklaasi kaalumisel- analüütiliste kaalude minimaalne viga on +/- 0,1 mg so.Suhteliselt väikeviga. 2. Veega märgini täitmine- kui täpselt otsustame vee taseme üle pipetis. 3. Vee voolamine kaaluklaasi- kui kaua hoitakse pipeti otsa vastu kaaluklaasi seina, pipeti nurk, vedeliku viskoossus; 4. Kaaluklaasi kaalumine teist kordaanalüütilistel kaaludel kaalumise viga, veega seotud viga; 5. Ruumala ja temperatuuriga seotud vigatemperatuur mõjutab vee tihedust. 5 vea allikat, igaüks põhjustab +/- viga Üldine viga Eü= Ek1+EV+Evesi+Ek2+Etih Jämedad vead-voolukatkestus,avarii jne. Analüütiliste andmete esitamise meetodid Aritmeetiline keskmine
Töötamisel imetakse õhku aspiraatorisse läbi torude, milles paiknevad termomeetrid ja paisatakse välja aspiraatori külgavade kaudu. Nii tagatakse kindla kiirusega õhuvool ja ühtlasi psühromeetri konstandi kindel väärtus - k = 0,000662 . Parempoolse termomeetri reservuaari ümber on mähitud batistist lapp, mis vaatluse ajaks niisutatakse destilleeritud veega. Niisutamiseks on kummiballoon, mille otsas on klaaspipett. Enne vaatlust täidetakse pipett veega nii, et veetase pipetis jääks umbes 1cm allapoole ülemist serva. Psühromeetrit hoitakse vertikaalselt ja pipett koos veega tõstetakse nii, et termomeetri reservuaar koos batistlapiga sukelduksid vette. Tuleb jälgida, et niiskuksid vaid termomeeter ja teda ümbritsev riie ning torud termomeetri ümber jääksid kuivaks. "Märg" termomeeter tuleb niisutada 4 minutit enne vaatluse tähtaega, seejärel käivitada aspiraator ja nelja minuti möödudes lugeda mõlema termomeetri näidud.