ajateenijate väljaõpetamist. 1. jaanuarist 2004 formeeriti Pioneerikool ümber Pioneeripataljoniks Tapa Väljaõppekeskuse koosseisus. Väeosa sümbolid : Pataljonil on vapp, millel on tammelehtede pärjaga ümbritsetud kindlus, selle ees on lõvi, kes toetud vasaku käpaga kilbile ja paremaga hoiab mõõka. Kilbil on P täht, mis osutab pioneeriüksusele. Kindlus sümboliseerib kindlustamist ja ehitamist, pärg aga pioneeripataljoni üksmeelsust ja ühte perre kuuluvust. Tammelehed sümboliseerivad taassündi ja järjepidevuse jätkamist. Lipp Vapp PIONEERIPATA LJON KOOSTAJA: RAIDO KARLSON Pioneeripataljon on väeosa, mis tegeleb vaenlase üksuste ja lahingumasinate liikumise või manöövrie tõkestamise, aeglustamise, raskendamise või peatamisega
kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele; korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed. Reservüksused Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi: 6-9 jalaväepataljoni 2-3 õhutõrjepataljoni 2-3 pioneeripataljoni 2-3 suurtükiväepataljoni 2-3 lahinguteenindustoetuspataljoni 2-3 luurekompaniid 2-3 tankitõrjekompaniid Relvastus ja tehnika Käsitulirelvad Püstolid: USP ja PM Püstolkuulipildujad: Mini-Uzi ja m/45B MTUV Automaadid: AK 4 ja Galil AR Täpsus- ja snaipripüssid: M14-TP, Galil ja Sako TRG Kuulipildujad: KSP 58, MG-3 ja Browning M2 Granaadiheitjad: Carl-Gustaf, B-300, M 69 ja AT-4 Tankitõrjerelvasüsteemid
märtsil 1998. Tapal asuv suurtükiväegrupp on pataljonisuurune üksus, kelle ülesanne on sõjaajal toetada jalaväeüksuste lahingutegevust kaudtulega. Rahuaja põhitegevus on aja- teenijate väljaõpe. Õhutõrjedivisjon Asutatud 1. oktoobril 1928, taasasutatud 22. mail 1992. Algul Tallinnas, nüüd Tapal asuv õhutõrjedivisjon on pa- taljonisuurune üksus, kelle ülesanne on sõjaajal toetada jalaväeüksusi, tagades neile kaitse vaenlase lennukite ja kopterite eest. Pioneeripataljon Pioneeripataljoni loomisajaks peetakse 15. detsembrit 1917, kui valgete poolel moodustatud Eesti diviisi koos- seisu formeeriti alampolkovnik Jaan Sootsi (diviisiülema kohusetäitja) määrusega insenerirood. Pioneeripataljon taasasutati 2. jaanuaril 2002 pioneerikoolina suurtüki- väegrupi koosseisus. 1. jaanuaril 2004 loodi pioneeripa- taljon Tapa VÕK koosseisu. Pioneeripataljonis saavad ajateenijad ülevaate pioneeri relvaliigi põhiülesannetest, nagu tõkestamine, oma üksuste liikuvuse
1944. aasta augustis mobiliseeriti ka 1926. aastal sündinud poisid, 1927. aastal sündinud poisid kutsuti lennuväe abiteenistusse. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad 20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus piirikaitserügementi ja tagavararügement, mis alguses allusid kõrgemale SS-i ja politseijuhile, 1944. aasta augusti lõpus aga arvati Relva-SS-i. Eesti kodakondsusega venelastest formeeriti neli ehitus-pioneeripataljoni, mis suunati positsioonide väljaehitamiseks nii Narva kui ka Tartu rindele. Ka Eesti SS-leegioni kindralinspektuur ei teadnud täpselt, kui palju mehi kokku mobiliseeriti. 1944. aasta 1. aprilli seisuga oli mobiliseeritud ja üksustesse määratud 674 ohvitseri, 3081 allohvitseri ja 34 428 sõdurit. Kuid need arvud ei sisalda 1926. ja 1927. aastakäigu poisse ja mehi, kes algul said ajapikendust ja hiljem teenistusse kutsuti. Viimased eestlased mobiliseeriti Saksa sõjaväkke 1945
annaabi.ee 
