· Veneetsias oli omaette kunstikoolkond, mille kuulsaim esindaja oli Giovanni Bellini(u1430-1516)- algul Mantegna mõju all, hiljem kujundab omaette stiili. Läks üle varakult õlimaalile. On spetsiifiline sinine värv ja sageli madonna pildid on poolprofiilis. Madonna lapsega, Tualetti tegev naine(aktimaal), mehe portree. · Tuntuimad vararenessansi meistrid olid veel Veneziano, Pollaiolo(tegi ka Sixtuse kabelit), Ghirlandaio, della Francesca, Perugino, Pinturicchio jt · Kõrgrenessanss: On andnud kolm suurt nime. · Leonardo da Vinci(1452-1519)- Esindas tüüpilist renessansiaja inimeseideaali(inimene universaal). Oli leiutaja, mitmete loodusteaduste teerajaja. Kunstis oli arhitekt, skulptor ja maalikunstnik, peale selle muusik, luuletaja, improvisaator. 1482. Aastal asus ta Milanosse(Milanos olid kuulsad Sforza prk)keiser? Sforza kutsel, ametiks oli pidude korraldaja. Sellest perioodist on säilinud Madonna
Kristuse ristimine 21. Luca Signorelli - 1440-1523, lendlevad inimesed, plastiline vorm, lillad ja rohelised tagumikud, kujutas alasti inimesi keerulistes asendites SLAIDID Viimne kohtupäev Lõuna-Umbrialased (Konservatiivsed) 22. Pietro Perugino - 1448-1523, selge ülesehitus, perspektiivikasutus, malbed näod, idealistlik kuju, sümmeetriline, ümara näoga, harmoonilised, naised 7 kilo maha.. SLAIDID Võtmete andmine Peetrusele 23. Bernardino Pinturicchio - 1454-1513, detailirohke, dekoratiivne, kullavärv, esimesena võttis antiigist üle groteski. SLAIDID Poisike Penelope kangakudumine 24. Andrea Mantegna - 1431-1506, keskendus inimfiguurile, karmid näoilmed, saksapäraselt ekspressiivne, inglid kõhu alt SLAIDID Püha Perekond Elizabethiga (Dresdeni galerii) Kolgata grupp Surnud Kristus (kujutas Neitsi Maarjat vanana) Püha Sebastianus (hallikassinine koloriit, korintose stiilis samba taustal) Karjaste kummardamine Ferrara 25
Leonardo leidis oma suuna, jõudis meisterlikkuse tipule. Ta pani aluse kolmandale stillile, mida kutsutakse moodsaks. Tegelaskujud elasid ja hingasid ta maalil. Kunstiga lootis ta avada Rooma väravad endale, ent vastutasuks sai ta algul ainult tõrjumist ja ignoreerimist. Ta pidas humanistide vastu võitlust, kuna need põlgasid teda tema hariduse olematuse tõttu. Lorenzo di Medici ei mõistnud tema kunsti ning ühes teiste kunstnikega, nagu Botticelli, Perugino, Ghirlandio, Pinturicchio, Piero Cosimo, Rosselli ja Signorelli, teda Rooma ei saatnud. Aastal 1482, kui Leonardo oli kuusteist aastat Firenzes elanud, lahkus ta sellest linnast. Enne seda alustas ta "Püha Hieronymuse" (1480, Vatikani Pinakoteek, Rooma) maalimist. Ta ei lõpetanudki seda. Stiililt meenutab see "Kuningate kummardamist". On üksainuke saladuslik figuur, alandlik, kõhn ja vaevu elus. Ta on koopa ees laskunud ühele põlvele, tema ees on kiskija, kes teda valvab. Pilt oli rebitud kolmeks tükiks.
440) Lovis Corinth, Odysseus võitleb Mnesterophonia e kosilaste tapmine kerjusega (1903) (u. 330 eKr) Odysseus ja Polyphemos. Herbert James Draper, Odysseus ja Mosaiik sireenid (1909) Villa del Casale'st (Sitsiilia, 4. saj pKr) Valentin Serov, Odysseus ja Nausikaa Odysseus ja Polyphemos. Mosaiik (1910) Villa del Casale'st, detail Pinturicchio, Bryson Burroughs, Kalypso saar Odysseuse kojutulek (1509) (1928) Francesco Primaticcio, Odysseus ja Max Beckmann, Penelope (u. 1563) Odysseus ja Kalypso (1943) Bartholomeus Spranger, Pablo Picasso, Odysseus ja sireenid Odysseus ja Kirke (1946) (u. 1580/85) Romare Bearden, Odysseuse
annaabi.ee 
