muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. Pinus cembra subsp. sibirica (Du Tour) Krylov siberi seedermänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Cembra. Võrsed on jämedad ja kaetud (tihedalt) roostepruunide (ruskete) karvadega. Okkad on kolmetahulised, karedad (okaste servas võib näha hõredaid hambakesi), 5-kaupa kimbus, kinnituvad võrsele tihedalt, 5...14 cm pikad, püsivad puul 3...6 aastat. (Vaigukäigud (3) asuvad okka parenhüümis.)
külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8... 18 cm pikad, 3...4 cm läbimõõdus, seemnesoomused nahkjad, käbid tipuosas tihti vaigused. Seemned valmivad samuti teisel aastal. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli - ja paberitööstuses. Sobib toreda kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. 12. Alpi- ja kääbus-seedermänd Alpi e. euroopa seedermänd (Pinus cémbra L.) Cembra männiliigi itaaliakeelne nimetus. Alpi seedermänd kasvab kuni 25 m kõrguse ja 0,5 m tüvediameetriga sirge puuna. Eluiga võib küündida 400...500 aasani. Areaal: Kasvab Alpides ja Karpaatides mäenõlvadel, eelistades kasvada kõrgemal
..15 (20) cm pikad, läbimõõt 2...3 (4) cm, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. · Võrsed hallikaspruunid, peened, kaetud hõredalt lühikeste hallide karvadega. · Pungad munajad, vaigused · Seemned 0,5 ... 0,6 cm pikad, koos tiivaga kuni 2 cm pikad. · Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne 14. Siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica) On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Kõrgus 20...25 m. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses
koorepõletiku (Cronartium ribicola) tagajärjel haiguse vaheperemeestaimeks on erinevad sõstraliigid. Siiski on meil suuri valgeid mände kasvamas Raplamaal, Jädivere pargis (hmax = 37 m ja dmax = 110 cm), Pärnumaal Tõstamaa pargis 3 puud (hmax = 26,5 m, dmax = 89 cm (Roht, 1986)) , Vana-Vigalas, Suuremõisas, Pollis, Maardus jm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli - ja paberitööstuses. Sobib toreda kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. Sordid: 'Alba'; 'Krüger's Liliput';; 'Lilliput'; 'Macopin'; 'Radiata' ('Nana'); 'Nivea'; 'Blue Shag'; 'Brevifolia'; 'Fastigiata'; 'Minima'; 'Pendula'; 'Torulosa'; 12. Alpi ja kääbusseedermänd Kääbus-seedermänd (Pinus púmila [Pall.] Regel) Pumilus kääbusjas; kääbuskasvuline. Kääbus-seedemänd nagu ütleb nimetus, on kääbuskasvuline seedermändide esindaja, kasvades 2..
annaabi.ee 
