nähakse nende käitumist lapsemeelsena. Haridussüsteemi suurimaks puuduseks peetakse vähest tähelepanu loovuse arendamisele. Looming ei saa tekkida tühjale kohale, selle avaldumiseks on vaja teadmisi ja erioskusi ning oskust oma tegevust planeerida ning arengut hinnata. Motivatsioon Isikud, kes on juba koolipõlves ilmutanud annet oma tõelise huvi valdkondades, jäävad enamasti selle ala juurde ja on valmis ennast selles veelgi arendama. Pintrich ja Schunk (1996) defineerivad motivatsiooni kui protsessi, mis kutsub esile ja hoiab alal eesmärgistatud tegevust. Inimesel on loomupärane seesmine vajadus tunda end kompetentsena ja kalduvus oma elu esimesest päevast alates harjutada ja arendada uusi oskusi. Saavutusmotivatsiooni teoreetikud väidavad, et inimestel on peale kompetentsusvajaduse tarvidus tunda end ka ise määravana: inimesed soovivad uskuda, et nad tegelevad asjadega omal tahtel, mitte tasu lootuses või karistuse kartuses
Deci ja Ryan (2002): asjad, mis hariduses ei tööta · Ranged kontrolltööd · Palju kodutööd · Suur rõhk karistustel ja tasudel · Kontrolliv ja tagantsundiv keelekasutus Saavutuseesmärkide teooria(d) · Lewin jt, McClelland, Atkinson · 1970ndad, Illinoisi ülikool · Dweck: aluseks osa koolialaste abitu käitumine saavutussitiatsioonis · Nicholls: laste arusaam võimetest · Midgley, Kaplan, Maehr, Pajares, Pintrich, Harackiewicz, Elliott ...... Saavutuseesmärgid · Saavutuseesmärgid kui uskumuste ja tunnete struktuur (pattern), mis seotud edu, pingutamise, võimete, eksimise/vigade, tagasiside, hindamisega · Klassiruumid kui saavutussitatsioonid ka neid iseloomustavad eesmärgid · Oluline see, kuidas õpilased tajuvad tunnis valdavaid saavutuseesmärke · Kombinatsioonid, mitte üks Saavutus- (õpi)eesmärgid koolis Meisterlikkus: Tulemused:
tikuid ning andekate laste motiveerimine on eduka pedagoogilise protsessi põhiküsimusi, siis käsitleme seda andekuse aspekti pisut põhjalikumalt. Väljendid “ma armastan muusikat” või “mulle meeldib ülesandeid lahendada” peegeldavad inimestele omast kiindumust mingisse kindlasse valdkonda ehk suurt sisemist huvi. Andekatele inimestele on selline innus- tumine ja süvenemine mingisse alasse eriti iseloomulik. Pintrich ja Schunk (1996) on kirjeldanud huvi eri tasandeid. • Isiklik huvi kui suhteliselt püsiv, kestev iseloomujoon või isiksuseoma- dus, mis on suunatud mingile tegevusele või alale (näiteks eriline huvi spordi, muusika, loodusteaduste vms vastu) kontrastina uudishimule, mis on isiksuse hajutatuma suunaga omadus (uudishimulik inime- ne on uudishimulik paljude asjade suhtes); isiklik huvi väljendub kas
annaabi.ee 
