lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. LoodeEesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Heinategu LääneEestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale.
aasta alguses korraldas M. Veske sünnipäevaõhtu. Neist kahest üritusest kasvas välja skandaal: Petreburgi saabus skandaaal, et tartus on õpilaste hulgas puhkenud revolutsiooniline ülesastumine. Saadeti inspektor olukorda hindama. Hella Wuolijoki kirjutab oma mälestustes, et kui ta õppis seal ja osales Koidula mälestusüritusel, järgnes põhjalik ülekuulamine pikki tunde, kästi rääkida, mis repertuaar esitati, pinniti välja olematuid fakte (et lugesid luuletusi miks sa nutad lillekene ja koit tähendas revolutsiooni). Loos tuleb esile Hugo Treffner. Treffneri eragümnaasiumis said haridust paljud eesti soost poisid, koolis õppis ka teisi rahvusi, aga eesti soost maapoisid, kellest said hiljem tuntud kultuuritegelased: Tammsaare, Kõpp. Neil oli tänu Treffneri gümn võimalus gümn lõpetada. Kui tahtsid kroonukooli, siis oli kehtestatud kindel vanusepiirang, kui sa oma võimete
Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. Loode-Eesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis. Lääne-Eestis teritati eriti sepavikateid käiaga, mujal rohkem pinniti või hiljem ka lõigati vikatinoaga. Teritatud vikatit tuli enne niitmist ja niitmise ajal luisata. Luisud valmistati puust või kivist. Puuluisud kaeti liiva-tõrva (vaha) seguga või lihtsalt raputati niiskele puulaastust luisule liiva. Mõnel pool kasutati luisuks ka kõvast puust laastu. Enamasti kanti luisku kaasas riidest, tohust või puust luisutaskus. Lina Lina külvati hiliskevadel paremini väetatud maale. Valminud lina kitkuti koos juurtega ja seoti
annaabi.ee 
