kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m). Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved. Nad on sageli üsna sügavad, näiteks Saadjärv kuni 25 m
kui kivim mureneb süsihappegaasi, hapniku ja organismide elutegevuse jääkide tõttu. Siis lagundab kivimeid lahustumine ja teised keemilised protsessid. See on tavaliselt niiskes ja soojas kliimas. Laviin ? kui lahtine murend mööda nõlva allapoole liigub Millised välisjõud on kõige suurema mõjujõuga Eestis? Miks? Jõgede vool - Eestis on palju jõgesid ja need võivad uuristada endale uusi sänge Vees olev väetis ? muudab näiteks järvede kaldal taimestikku, see omakorda mõjub pinnavormidele. Kuidas tekivad jõesängid ? vesi voolab mööda kallakut alla uuristades (erodeerides) maapinda tee, mis vähehaaval sügavamaks läheb. Nii tekivad algul kitsad ja madalad, hijem laiemad ja sügavamad vooluteed ehk jõesängid. Milline on maailma kõrgeim juga? Guajaana mägismaal Lõuna-Ameerikas Angeli juga, kõrgus üle 1000m. Nimeta Eestis jugasid? Esineb Põhja-Eesti jõgedel, nt. Jägala juga-kõrgus 8m, Keila juga 6m Kuidas tekib kanjon?
See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga konspektiivne, sest aine maht ei võimalda detailidesse süvemenist ning annab esimese ülevaate peamiselt erinevatest selgrootute rühmadest. Huvi korral on võimalik lisakirjanduse abil ka detailidesse süveneda. Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda näeme. Siit on korduvalt üle käinud jää ja vesi, mis kõik varasema elu on hävitanud. Üle Eesti ala liikunud viimased jäämassid lihvisid maha kõik eelnevad pinnavormid ja tõid meile põhjapoolt tohutul hulgal setteid. Pärast jää sulamist jäid setted paigale ja kujundasid uued pinnavormid. Sellele aitasid kaasa jää sulamisest tekkinud sulaveed, mis tekitasid suuri jõgesid, mis
murenditest, aga ka kohalikust aluspõhjast pärinevast materjalist. Need materjalid paiknesid nii mandrijää all, pinnal kui sees. Jääjõgede setted on aga jää sulamisel jää seest vabanenud ehk väljasulanud materjalid, mis sorteerusid ja ladestusid jäälõhedesse. Pärast jää lõplikku taandumist (10 … 12 tuhat aastat tagasi) moodustusid neist setetest erinevad pinnavormid, mis koosnevad liivast, kruusast, veeristest, munakatest jm. Ajapikku on nendele pinnavormidele välja kujunenud mitmekesised mullad, mis on erineva viljakusega ja erineva lõimisega. Et kasvupinnaste mineraalse komponendina on võimalik kasutada ka looduslikke ja põllumuldi, siis on otstarbekas vaadelda, kuidas neid Eestis leiduvas õppekirjanduses klassifitseeritakse lõimise järgi: Tabel 6 Eestis kasutatav mullalõimiste klassifikatsioon (N. Katšinski järgi)
Näide: Nooleviske mängu on otstarbekam korraldada kinnises koridoris (koridor, kus sissepääsud on suletud ja puudub võimalus ootamatult siseneda viskealasse) kui toas, sest noolte liikumine on piiratud. Välistingimused võib omakorda jagada kaheks: avatud (väljak, aas, rand, mets jne) ja väliehitised (varjualused). Mängukoha valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata turvalisusele, sealhulgas: - pinnasele (taimestik, liiv, kivid); - pinnavormidele (augud, järsud tõusud ja langused, suured kivid jms); - taimestikule (suured puud ja nende juured, madalal asuvad oksad, mürgised taimed jms). Loomulikult ei ole kõiki turvalisust vähendavaid tegureid võimalik vältida, kuid olles ohtudest teadlik, on võimalik nendele mängijate tähelepanu juhtida ning vajadusel mängu käiku muuta. Olulisemad küsimused, millele tuleb enne mängu alustamist vastata: - kas antud koht on planeeritava mängu jaoks sobiv;
annaabi.ee 
