Seevastu happeline pinnas suretab organismid kiiresti välja. Ka siis kui pinnase pH tase on üle 7 väheneb bakterite ja viiruste hulk pinnases tunduvalt. Kõige paremaks viiruste leviku kontrolli all hoidmiseks on adsorptsioon, mille käigus vedeliku osakesed kogunevad molekulaarsidejõudude mõjul tahke aine pinnale ning takistab vedeliku kiiret edasikandumist. Väga vastupidavad igasugu mõjudele on polioviirused. Need võivad kanduda vihmasadude perioodidel pinnavetega väga kaugele. Polioviirust jälgiti 84 10 päeva jooksul temperatuuride vahemikus 4°-20°C. Selle aja jooksul säilitas see kõik oma omadused (Üçisik, Rushbrook 1998). Muud pinnase omadused, nagu näiteks saviosakeste sisaldus, pinnaseosakeste suurus, niiskuse säilimine pinnases, katioonide vahetus võivad samuti mängida rolli viiruste säilumisel ja levikul, kuid neid aspekte tuleb veel tähelepanelikult uurida. Piisava
koostisele tavaliselt kõige lähedasem. Pinnavete puhastamine kahjulikest lisanditest on liiga keerukas ja aeganõudev toiming. [5] 3) põhjaveed veed, mis paiknevad allpool maapinda: allika- ja puurkaevuveed, ka veevärgivesi. Iseloomulikud on suur sooladesisaldus ning karedus. Mehhaaniliste lisandite, kolloidide ja orgaaniliste ühendite sisaldus on põhjavees aga tavaliselt väga madal või puuduvad need lisandid täielikult. Võrreldes pinnavetega on põhjavete keemiline koostis võrdlemisi püsiv. Peamiselt leiavad akvaariumiveena kasutust kombineeritud atmosfäärivete või destilleeritud veega. Orgaaniliste ühendite ja kolloidide puudumise tõttu on põhjaveeliikide kasutamisel sageli käepäraseks ka vee koostise keemilise parandamise võtete rakendamine. Põhjavete kasutamisel on suurimaks ebamugavuseks kõrge jäävkareduse kõrvaldamine. [5] 2. Destilleeritud vesi, tööstuslikud kondentveed
embrüonaalsete- ja platsentarakkude ning meessuguhormoonide kahjustusi. Nad võivad sattuda organismi toidu, naha või hingamisteede kaudu. Pestitsiidide inimesele kahjuliku mõju kinnituseks veel üks näide: Moldovas on täheldatud otsest sõltuvust maa-ala pestitsiidide koormuse ja tuberkuloosi haigestumise, laste suremuse, samuti maksa- ja vereloome elundite haiguste vahel. Liigselt mulda viidud väetised satuvad koos pinnavetega põhjavette ja veekogudesse, tuues seega ümbritsevale keskkonnale kasu asemel kahju. Paljuski tänu põllumajandusele on maapinnale lähim põhjaveekiht väga mitmetes kohtades saastunud nitraatide ja muude joogiks sobimatute lisanditega. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, fosforväetis fosforitarbe rahuldamiseks ning kaaliumväetis, mis suurendab
annaabi.ee 
