seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal maailmameres ühesugune?
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi
Jõe suurus oleneb peamiselt valgla suurusest. Suurtel jõgedel on suured ja väikestel väikesed valglad. Eri suurused jõed reageerivad sademetele ja valingvihmadele erinevalt. Suurtes jõgedes tõuseb ja langeb vesi aeglasemalt kui väikestes. Väikese valglaga jõe veetase muutub minutite või tundide jooksul, suurtes võib selleks aga kuluda päevi ning üleujutused võivad kesta pikka aega Mageveevaru: Maakera pinnal leiduv magevesi Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad jõed, tiigid, järved, veehoidlad (tehisjärved) ja magevee-märgalad. Vee hulk jõgedes ja järvedes muutub tänu juurde- ja äravoolule pidevalt. Vett tuleb juurde sademeist, pindäravoolust, põhjaveest ja lisajõgedest. Jõgedes ja järvedes jääb vett vähemaks aurumise ja põhjavette imbumise tõttu. Pinnavett kasutavad oma vajaduste katmiseks ka inimesed
põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine alamjooksuks. Ülemjooksul on voolukiirus suur oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik ning vool uhub ja viib kaasa pinnast ja muud suvised sademed. Talvine madalvesi algab pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga materjali (sängierosioon). Keskjooksul detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol voolukiirus väheneb, osa kaasatoodud materjalist seda võivad katkestada suladest põhj tulvad. seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei setib, kuid uhtainete kaasakandmise võime säilib. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa Jõeorg laieneb kaldauuristuste ja loogete arvutustes: Maxvooluhulki on vaja teada, kui
23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf 1 24
Paisutustase- veepinna tase pinnav maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) pinnaveekogu eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või rannikuveeosa) - 19 - põhjavee kasusvaru põhjaveekogumi pikaajaline aastakeskmine toitevee hulk miinus ökol kvaliteedi jaoks vajalik pikaajaline keskmine vooluh põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogudes selleks, et nende ökol seisund oluliselt ei halveneks ning et oluliselt ei kahjustataks põhjaveekogumiga seotud maismaa ökosüsteeme põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saaks olulises koguses põhjavett võtta põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass
Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km3. Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja sudus, vedelas olekus meredes, ookeanides, jõgedes, järvedes,tiikides, kanalites ja veehoidlates, tahkel kujul liustikes ja lumes. Vee jaotus Maal: Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab ainult 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest paikneb jäämütsides, liustikes ja põhjavetes ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. Vee kasutamine: Kõige enam tarbib vett põllumajandus niisutamiseks, s.o. umbes 90% kogu tarbitavast veest. Umbes 7% tarbib tööstus ja 3% olme. 60%maismaast asub veevaesel alal. 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Protsessid Auramine o Toimub kogu aeg nii veekogude, maismaa kui ka liustike pinnalt, samuti taimedelt. o Auramine sõltub: pinnase omadustest õhu ja maapinna niiskusest
annaabi.ee 
