inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi CD4-rakud . CD4- rakke on kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. Lisaks peremeesraku pinnal asuvatele CD4-retseptoritele ja koretseptoritele on viiruse edukaks sissetungiks vaja HIVi välisümbruses paikneva kahe olulise pinnavalgu abi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi. Immuunsüsteem kaitseb meie keha haiguste vastu ja HIV-i tulemusena ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS
Toiduallergeenide tuvastamine toidutööstuses. Saab tuvastada kiirelt ka teatud narkootikume. 64. Mis on fagemiidid ja milleks neid kasutatakse? Kloonimisvektor, mis sisaldab nii faagi kromosoomist kui ka plasmiidist pärit komponente. Kasutatakse antikeha-raamatukogu faagikuva meetodis. 65. Mis on faagikuva? Varaseim ja enim kasutatud meetod antikehade selekteerimiseks raamatukogudest, kus antikeha fragmendid kuvatakse filamentse bakteriofaagi pinnal pinnavalgu p3 koostises. Võeti kasutusele 90ndatel. 66. Mis on terapeutilised antikehad ja kuidas neid jaotatakse? Detailsed kirjeldused. Terapeutilised antikehad on immunoglobuliinid või nende fragmendid, mida kasutatakse haiguste raviks. Mono- ja polükloonsed lähtuvalt päritolust. Monokloonsed: pärit ühe B-raku järglaskonnast ja seega identsed ja kindla seondumisspetsiifikaga, jagunevad omakorda neljaks kodeerivate geenide päritolu põhjal (katselooma,
kasvada ainult väga kitsa pH-ga (peaaegu neutraalne) keskkonnas, et hakkama saada prootonite sissetungiga. Raku pinna laeng on teine passiivne mehhanism, mille abil bakter püüab tsütoplasma pH-d stabiilsena hoida. Atsidofiilsete bakterite pinnavalkude pI (valgu isoelektriline täpp ehk pH väärtus, mille juures valgu laeng on 0) on palju kõrgem kui neutrofiilidel. Näiteks Acidithiobacillus ferrooxidans'i pinnavalgu OmpA pI on 9,4, samas kui E. coli OmpA pI on 6,2. Seega happelises keskkonnas atsidofiilide pinnavalkude positiivne laeng tõukab prootoneid eemale. Vastupidiselt atsidofiilidele, on alkalofiilide pinnavalkude pI madalam kui neutrofiilidel. Näiteks tsütokroom C oksüdaasi subühik 2 on eksponeeritud rakuväliselt ning Bacillus pseudofirmus'l on see pI 4,4, samas kui neutrofiilil Bacillus subtilis'l on see 8,6. Madala pI väärtusega valgud tõmbavad
annaabi.ee 
