tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases
risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu. Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab levida vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuld ette männikutes, männi-kuuse segametsades, harvem kuusikutes. Lehtpuupuistus see ei levi, kui okasmetsas kasvavad lehtpuud või nende grupid põlevad ladvatules. Põlemine on soojuse toimel vallanduv ning protsessi käigus täiendavat soojust eraldav kiirelt kulgev oksüdatsioon, mille käigus põleva aine molekulid ühinevad õhuhapniku molekulidega. Põlemise toimumiseks on seega vaja põlevainet, hapnikku ja kõrget temperatuuri. Kui mõni
seeneliha pehme, korkjas, kollakasvalge, Põleseen Tekitajaks kottseen. Eosed tekivad poorid kahvatukollased, hiljem kergelt kevadel. Idanemiseks on vajalik pruunikamad nurgelised. Tekitab temperatuurishokk, nt lõkke ümbruses. korrosioonmädanikku-valget, tüve keskosas, Kottseen on ainus, millel tekivad pandlad. tavaliselt madalama boniteediga metsades. Ta on ohtlik vanadele mändidele Tavaliselt pinnatulega kahjustatud metsades. hooldusraie järel. Levides okstepõletamise Viljakehad aastaläbi. Harilik käsnak kohtadets juurte kaudu lähematele puudele kübarad poolringjad umbes 12 cm. Noorelt ja noortele mändidele metsapõlendike lirtsub vett välja.ebameeldiva lõhnaga, taastamisel. Seen on väga nõrk konkurent kübara ülakülg kiuline või lidus karvaga teiste mullaseente suhtes. Põlenud alade määrdunud valge
annaabi.ee 
