21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30...32 nõrk või mõõdukas tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 30 ...nõrgenenud 31 ...püsinud muutumatuna 32 ...tugevnenud 33...35 tugev tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 33 ...nõrgenenud 34 ...püsinud muutumatuna 35 ...tugevnenud 36 Nõrk pinnatuisk (lumi kandub allpool vaatleja silmade kõrgust) 37 Tugev pinnatuisk 38 Nõrk tuisk 39 Tugev tuisk 40...49 udu vaatluste ajal 40 Udu vaatluspaigast eemal, kuid mitte vaatluspaigas 41 Kohatine udu (ilma muutusteta viimase tunni jooksul) 42 Udu (taevas paistab läbi) on viimase tunni jooksul hõrenenud 43 Udu (taevas ei paista läbi) on viimase tunni jooksul hõrenenud 44 Udu (taevas paistab läbi) on viimase tunni jooksul muutusteta
madalatelt platoodelt või mägedelt alla tasandikele või merele. Tekib siis kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond, tasandiku piirkonnas aga madalrõhkkond. Tolmutorm: Nähtus, kus tugev tuuk tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu, et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb. Esineb kõrbete ja steppides. Tuisud: Nimetatakse lume edasikandumist tuule mõjul, kas lumikatte pinnalt või sadava lume korral. On olemas pinnatuisk, madaltuisk, lumetuisk, lumetorm. Trombid ja vesipüksid: Tugevad, suure purustusjõuga, peaaegu vertikaalse, kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised. Trombid mandril. Vesipüksid veekogude kohal. Tekivad suvisel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. 8.Hüdrometeoroloogilised vaatlused maismaal ja merel. Hüdroloogilis vaatlusi merel alustati jääolude kirjeldamisega, kuna see on üks olulisemaid meresõitu piiravaid tegureid
Tekib siis,kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond,eemal madalikul aga madalrõhkkond.Peale baarilise grad.annab külmadele õhumassidele tunduva kiirenduse ka raskusjõud.Tolmutorm on nähtus,kus tugev tuul tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu,et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb.Esineb kõrbetes ja steppides,kus taimkate puudub v nõrk.Tuisud-nim.lume edasikandumist tuule mõjul kas lumikatte pinnalt v sadava lume korral.(pinnatuisk,madaltuisk,lumetuisk,lumetorm).Trombid ja vesipüksid- tugevad,suure purustusjõuga,peaaegu vertikaalse,kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised.Trombid-mandril,vesipüksid-veekogude kohal.Tekivad suviel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. Tuuleroos: 58 suur.Tuule tekkimise põhjused: Tuul tekib sellepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda
Mandrilise kliimaga aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole
v keerukatest jääkristallidest v nende tõttu jahtub tugevalt tema pealmine kiht. kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule mõjul, kas lumikatte pinnalt või sadava agregaatidest. Lumeahekasi läbimõõt 3. Mulla termilisele reziimile , tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse lume korral. On olemas pinnatuisk, ulatub 10mm. sest lume soojusjuhtivus on ca 10 korda põhjuseks on termiline konvektsioon ja madaltuisk, lumetuisk, lumetorm. Sademete hulk ja nende väiksem kui muldadel. Mida paksem on turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu Trombid ja vesipüksid: Tugevad, suure intensiivsus
annaabi.ee 
