Puudused 1) Detailid, mida on vaja liita, peavad olema samatelgsed (tihti on seda keeruline tagada) 2) Võimaldab üle kanda väiksemat pöördemomenti kui hammasliitega 3) Võib tekkida nurklõtk, kui on reverseeriv koormus 4) Liistusooned on liidetavate detailide nõrgad lülid Hammasliide Eelised 1) Hammasliiteid ei sega suured teljesihilised liikumised 2) Võll ja rumm on paremini trentreeritud 3) Hambad on üldiselt väga täpsed ning väga hea pinnasiledusega, kuna nende valmistamisel kasutatakse standardseid tööriistu ning tehnoloogiat 4) Hammasliidetega saab üle kanda suuri pöördemomente Puudused 1) Kallid 2) Valmistamisel on tarvis spetsiifilisi tööriistu ning tööpinke 3) Hammaste pinnad on vaja üle töödelda (karastada) Lõplik valik Antud ülesande puhul on võimalik kasutada vaid hammasliidet, kuna liistliitega ei ole tugevustingumis täidetud. See tähendab et lõplik konstruktsioon tuleb kallim kuid ohutum.
Masihõõrits on trei- ja puurpinkidel. Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab töödeldava ava mõõdu hajumist ja koonilisuse tekkimist töötlemisel Käsihõõritsad on mõeldud kasutamiseks lukksepa ja remonditöödel. Jumal teab miks nimetus hõõrits on?? 5.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaal- ja radiaalpuurpingi ehituslikud erinevused ja neist tulenevad kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur
00 Remove flag Question text Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinates on Select one: a. koonus b. pöördparaboloid c. hüperboloid d. silinder Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage survevalu iseärasused Select one: a. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg b. valandi hea toitmine sulametalliga c. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid d. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasutatakse keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina Select one: a. hüdrolüüsitud etüülisilikaadi lahust b. savi c. vesiklaasi d. termoreaktiivset vaiku Question 40 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question
Küsimuse tekst Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Vali üks: a. saepuru b. kivisöetolmu c. orgaanilisi aineid d. liiva Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Nimetage survevalu iseärasused Vali üks: a. valandi hea täpsus ja pinnasiledus, kuid jämeteraline struktuur b. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg c. valandi hea toitmine sulametalliga d. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Vali üks: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milline valumeetod on sobivaim suurte malmvalandite (massiga 1 tonn) tootmiseks? Vali üks: a
2 0,0011 arvutamiseks kasutatakse mitmeid empiirilisi valemeid, näit Blessi valem = 0,0125 + . d Hüdraulilise takistusteguri võib leida ka allpool toodud graafikult. Joonis 1. määramise graafik torudele absoluutse pinnasiledusega =0,1 mm /1/ Torustiku elemendid nagu põlved, üleminekud, õhukogurid jt tekitavad õhuvoolu liikumisele täiendavat takistust, neid nimetatakse kohalikeks takistusteks. Rõhukadusid kohalikel takistustel nimetatakse kohalikeks kadudeks (õhuvool muudab neis kiirust ja liikumissuunda). Rõhukadu kohalikel takistustel on võrdeline õhuvoolu dünaamilise rõhuga: v2 p k.t =
Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga või lihvkettaga. Freesimisega lõigatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Lihvimine: on lõiketöötlusprotsess, kus, kasutatakse abrasiivlõikurit, saadakse nii Ra 0,025... 1,6 um pind ja suur mõõtmete täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailidel saadakse. Samuti kasutatakse lihvimist ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muude meetoditega. Abrasiivlõikurid: valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Abrasiivmaterjalidest kõige laialdasemalt kasutatakse kristallilise alumiiniumoksiidi alusel elektrokorundi, ränikarbiidi, teemanti ja kuubilist boornitriidi. Neist suurima kõvadusega on teemant, soojuskindlusega aga on parim elektrokorund.
tsentreerimise ette töödeldud ava telje järgi. 3) koonilised hõõritsad avade koonilisusega 1:10 ja 1:50 töötlemiseks ning avad töötlemiseks meeterkoonuste MK0..MK6 alla. Koonilised hõõritsad on mõeldud peamiselt avade töötlemiseks kooniliste tihvtide või instrumentaalkoonuste alla. 8.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaalse ja radiaalse puurpingi ehituslikud erinevused. Nende kasutamise iseärasused. Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised. Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur
..1,6 mkm pind ja suur mõõtmete täpsus (5-6 tolerantsjärk). Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakesest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt lkontaktalas massiliselt õhukesi mirkolaaste, seejuures suure kiirusega (1800-3600 m.min). Lihvimisel kasutatakse jahutus-määrdevedelikku (tunduva soojuse eraldumise tõttu). Seega lihvimine on viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailide saamiseks) Meetodid: Välisümarlihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade välispindu. Lihvimiseks kasut. Ümarlihvpinki. Lõikeliikumisteks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumisteks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Pealiikumise kiirus m,s : v=pii*D*n ; kus D= lihvketta välisläbimõõt (m), n=ketta pöörlemissagedus (min-1). Siselihvimine toimub sise ´lihvpingil. Siselihvimist kasut. Avade täpseks töötlemiseks
annaabi.ee 
