horisontaalne), kehtivad kõik eelnevad lahendid. Pinnase mahukaaluks tuleb allpool veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5). Seepärast kõige ohtlikum olukord tekib suurima pinnaseveetaseme erinevuse juures nõlvas, näiteks suurvee järel toimuva järsu vee langemise korral jõgedes. 9.9.1 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase tugevus on määratud ainult sisehõõrdenurga (c=0), siis ilma veevooluta on nõlv püsiv, kui nõlva kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. Vee väljumise puhul nõlvast lisandub filtratsioonijõud (joonisel 9.17 jõud W), mis on mõjub tasakaalu vähendavalt
Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse.Kuivenduse negatiivne mõju seisneb:*põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises,*jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises.Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel
Seega ilma selleta pole maakasutus võimalik. Põuakartlike ja parasniiskete muldadega aladel tuleb põuaperioodil niiskust puudu. Selle kompenseerimiseks rajatakse kevadise ja suvise suurvee akumuleerimiseks veehoidlaid, mille vett kasut vihmutamiseks. Kinnist süsteemi on võimalik rajada poldril, kus kuivendatavast kihist ärajuhitav vesi akumuleeritakse veekogumisbasseini või pumbatakse veehoidlasse. Kuivenduse negatiivne mõju seisneb: *põhjaveevarude vähenemises ja pinnaseveetaseme alanemises, *jõgede äravoolureziimi muutuses, *äravoolu tipu suurenemises, *ümbritseval alal veetaseme alanemises. Kuivendamisega võib kaasneda ebasoodsaid kõrvalmõjud aladel, kus pinnakate on õhuke ning aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle
eesmärgil. Proovel tuleb süvitada pinnasesse kukutades 63,5 kg massiga vasarat alasile või süvituspeale 760 mm kõrguselt. Löökide arv (N), mis on vajalik proovli süvitamiseks 300 mm ongi penetratsioonitugevus. Katset tuleb kasutada peamiselt tugevus- ja deformatsiooniomaduste määramiseks jämedates pinnastes. Puudused, mis ei allu standardile: · Välis- ja siseseina seisund · Lõiketera teritusnurk · Pinnaseveetaseme mõju · Vee väljavoolamise augud · Manteltoru süvitamise lõpu ja katse alguse suhtelisus · Ajavahe puurimise ja penetreerimise vahel · Varraste jäikus Löökpenetreerimine DP DP eesmärgiks on määrata pinnase ja pehme kalju tugevust dünaamilise penetratsiooni järgi. Põhineb standardse seadme või vardakomplekti süvistamisel pinnasesse löökide abil. Katse käigus registreeritakse intervalli (10, 20, 30 cm) läbimiseks kulunud löökide arv.
veetaset asuvas osas võtta heljundmahukaal ' = w . Vee voolamisel nõlvas lisandub vee voolamise suunaline hüdrodünaamiline jõud, mis suurendab nihutavat jõudu või momenti. Enamik nõlvade varisemisi on toimunud just hüdrodünaamilise jõu suurenemisel. See jõud on võrdeline hüdraulilise gradiendiga (vt. osa 3.5). Seepärast kõige ohtlikum olukord tekib suurima pinnaseveetaseme erinevuse juures nõlvas, näiteks suurvee järel toimuva järsu vee langemise korral jõgedes. 9.9.1 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase tugevus on määratud ainult sisehõõrdenurga (c=0), siis ilma veevooluta on nõlv püsiv, kui nõlva kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. Vee väljumise puhul nõlvast lisandub filtratsioonijõud (joonisel 9.17 jõud W), mis on mõjub tasakaalu vähendavalt
annaabi.ee 
