Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise pinnase tugevus tervikuna. läbimõõt ning mida suurem on vedeliku viskoossus, seda tõenäolisem on, et kõvera kaldenurk iseloomustab pinnase kokkusurutavust teatud pinge 1.2.7 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad liikumine on laminaarne. Pinnastes on liikumine alati laminaarne, sest vee muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult liikumise kiirus ja pooride suurus on väikesed. Turbulentne saab olla vaid väga kompressioonimooduliga mo=(e1-e2)/(2-1) või kokkusurutavus
asub tugevasti tihenenud savi. Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9. Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. 13 Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3
mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 10.2). Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab püsiva miinimumväärtuse P a, mida nimetatakse pinnase aktiivsurvejõuks. Jälgides pinnaseterade liikumist seina taga, kui jõud on saavutanud minväärtuse, saab täheldada, et see toimub ainult teatavas osas, mis jääb seina ja joone 4 vahele. Osakeste liikumine on võimalik ainult seal, kus pinnase nihketugevus on ammendatud. Järelikult selles osas ning ka joonel 4 on nihkepinge võrdne nihketugevusega. Kui kruvi abil nihutada seina pinnase poole, hakkab dünamomeetri näit suurenema. Järk-järgult hakkab seina nihutamiseks vajaliku jõu juurdekasv vähenema ja
Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9. J o o n is 2 .9 S a v i s tr u k tu u r C a s a g r a n d e jä r g i Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed.
annaabi.ee 
