Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas
sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. · Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. · Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 meetri sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast. Pinnasereeperid paigaldatakse vähemalt üks aasta enne nivelleerimist geograafiliselt hea kandevõimega pinnasesse, kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus on tagatud nende
kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 meetri sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast. Pinnasereeperid paigaldatakse vähemalt üks aasta enne nivelleerimist geograafiliselt hea kandevõimega pinnasesse, kergesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus
62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. Lähtepunkti all ilmselt mõistetakse Kroonlinna nulli, mille alusel on kogu Eesti kõrgusvõrk üles ehitatud, ei leia otsest seletust raamatust aga kontekstist loen mina seda niimoodi välja. (Karli) Riigi kõrgusvõrk rajatakse kõrgtäpsete ja täpsete (I, II ja III klassi) nivelleerimiskäikude süsteemina, mis on maastikul kindlustatud püsireeperitega. Püsireeperiteks on maa-alused põhja-, fundamentaal- ja pinnasereeperid ning seinareeperid ja -märgid. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite absol. kõrgused on arvutatud Soome lahe keskmise nivoo suhtes Kroonlinna nullist 1977 a. Enne Kroonlinna nulli oli Eestis kõrgusvõrgu lähtenivooks Tallinna sadamas asuva mareograafi aastatel 1923 kuni 1932 registreeritud andmete põhjal määratud Soome lahe keskmine veetase. Reeperite kaugus on keskmiselt 1,5 kuni 2 km, seinamärkide vahekaugus on 10 kuni 15 km. Tänapäeval kasutuses oleva I klassi (ehk kõrgtäpse)
annaabi.ee 
