On teada, et lepapuust valmistati ka mesitarude osi. Toiduvaestel aegadel segati leivataignasse peenestatud lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Kuidas jagatakse puittaimi kasvukoha niiskustingimuste nõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1. hügrofüüdid kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sellesse rühma kuuluvad harilik mänd, sanglepp, sookaskt, mitmed pajuliigid. 2. Mesofüüdid kasvavad parasniisketel kasvukohtadel. Reeglina ei talu liigset niiskust,
raviks.Värskeid lepalehti kasutati kambripõrandal kirbutõrjeks. Lepakoor oli asendamatu materjal karjapoistele, millest sai valmistada nii vilepilli, maasikakorvi kui ka tohupasuna, pehmest lepapuidust sai noaga kergesti vesta mänguloomi ja lihtsamaid tarbeesemeid Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Sanglepp e. must lepp (Alnus glutinosa (L.) Gaertn.) [glutinósa] Glutino kokku liimima, viitab kleepjatele võrsetele ja lehtedele. Meie kodumaine ja harilik puuliik, kasvades suure, kuni 35 m kõrguse puuna liikuva põhjaveega lodualadel. Üldareaal ulatub Põhja-Aafrikast kuni Põhja-Euroopasse, idas üle Kaukasuse ja Väike-Aasia Lääne-Siberisse, tungides põhjapool kuni 65. laiuskraadini
tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl. 1520 m, iga kuni 5060 aastat. · Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad. · Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. Alnus glutinosa levinud kogu Euroopas ja Edela-Aasias. Sanglepikuid esineb rohkem Ida- ja Edela-Eestis, ka Hiiumaal ja kohati Põhja-eesti rannikualadel. Sobilikes kasvukohtades kasutatakse ka haljastuses. Väga väärtusliku, vees mittemädaneva puiduga puuliik. Valguslembene, kiirekasvuline ja sirgetüveline sanglepp kasvab niiskel viljakal mullal,
Õitseb meil harilikult sanglepast nädal kuni paar varem. Seemneid aitab levitada tuul, neid kas lennutades või mööda lund ja jääd lükates ning samuti kevadine sulavesi. Tühjad emasurvad jäävad mõneks ajaks veel puudele. Puude kasv on kiire esimesel 15 eluaastal, hakates seejärel selgelt aeglustuma. Halli leppa võiks kasutada julgemalt haljastuses, eriti veekogude kaldaaladel, tiikide kallastel, sellest võib rajada ka regulaarselt pügatava heki. Hea pinnaseparandajana sobib haljastusse eeskätt toitainevaestel muldadel. 28. Perekond valgepöök ja harilik valgepöök Harilik valgepöök (Carpinus betulus L.) Betulus kasetaoline. Kuni 20 (25) m kõrgune ja eriti üksikpuuna kasvades jämedatüveline ümaravõraline puu kasvab Lõuna- ja Kesk- Euroopas, samuti Kaukaasias, tõustes mägedes kuni 800 m kõrguseni üle merepinna, areaali põhjapiir jääb Leetu, Vilniuse Klaipeda joonest lõunapoole, meile ei ulatu, kuid umbes 5000
annaabi.ee 
