Enamik jõgedest saab algse kõrgemal mägedes sadanud vihmast või lumest. Jõgede lähteks võib olla ka liustiku sulamisel tekkiv või maapõuest allikana väljapulbitsev vesi. Ükskõik milline on jõe läte, vesi leiab ikka kõige lühema ja lihtsama tee allapoole. Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki "uuristavad hambad", mis purevad terveid orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid. Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus. Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa
Atmosfääriôhus tekivad primaarsetest ôhusaastajatest hapniku, veeauru, teiste keemiliste ühendite ning temperatuuri ja päikesekiirguse toimel nn. sekundaarsed õhusaastajad (väävelhape, lämmastikhape, peroksüatsetüülnitraat jt) Orgaanilised happed: äädikhape, atsetaat eraldub õhku filmide lagunemise tulemusena, fotodele mõjub halvasti formaldehüüd. Tolm koosneb erineva suurusega pinnaseosakestest, tahmast, erinevatest sooladest ( sulfaadid, kloriidid, nitraadid ), mikroorganismidest, taimede ôietolmust jne. Tahked tolmuosakesed seovad ôhust keemiliselt aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks.
Vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja osoon on primaarsed õhusaastajad. Atmosfääriôhus tekivad primaarsetest ôhusaastajatest hapniku, veeauru, teiste keemiliste ühendite ning temperatuuri ja päikesekiirguse toimel nn. sekundaarsed õhusaastajad (väävelhape, lämmastikhape, peroksüatsetüülnitraat jt) Orgaanilised happed: äädikhape, atsetaat eraldub õhku filmide lagunemise tulemusena, fotodele mõjub halvasti formaldehüüd. Tolm koosneb erineva suurusega pinnaseosakestest, tahmast, erinevatest sooladest ( sulfaadid, kloriidid, nitraadid ), mikroorganismidest, taimede ôietolmust jne. Tahked tolmuosakesed seovad ôhust keemiliselt aktiivseid gaase ja veeauru. Sellised tolmuosakesed kahjustavad materjale lisaks mehaanilisele (erodeerivale) toimele ka keemiliselt. Arhiivimaterjalidele kogunenud tolm takistab õhu juurdepääsu ja materjalide normaalset ventilatsiooni, luues sellega sobiva keskkonna hallitusseente arenguks.
Keskkonnauuringute Keskuses. Seda, kas tegemist on ühtlase-, segateralise- või ebaühtlase materjaliga, näitab lõimisetegur ehk d60 / d10 –suhe, kus d60 on osakeste selline läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 60 kaaluprotsenti pinnasest; d10 aga on osakeste läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 10 kaaluprotsenti pinnasest. Teisisõnu on d60 võrdne sõelaava läbimõõduga, millest mahub läbi 60% pinnaseosakestest ning d10 on sõelaava läbimõõt, millest mahub läbi 10% pinnaseosakestest. Ühtlaseks loetakse materjal, mille d60 / d10 < 5; Segateraliseks loetakse materjal, mille d60 / d10 = 5 … 15; Ebaühtlaseks loetakse materjal, mille d60 / d10 > 15. 8 Joonis 1 Sõelkõverad. Kõver 1 näitab, et tegemist on ühtlase materjaliga (d60/d10 = 2,6); kõver 2 kuvab
Poorsustegur e pooride ja terade mahu suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. küllastusaste Sr (Iw). See näitab, kui suur osa pooride mahust on täidetud veega ning on järelikult defineeritav kui vee ja pooride mahu suhe. 12. Selgitage mõisteid: voolavus- ja plastsuspiir; plastsusarv; konsistents. Kuidas neid määratakse Voolavuspiir määratakse Casagrande aparaadiga või sellele lähedasi tulemusi andva rootsi koonusega väiksematest kui 0,425 mm pinnaseosakestest. Selle standardi järgi on plastsusomadustega pinnase liigitamise aluseks joonisel 1.1 toodud Casagrande plastusdiagramm. Plastusdiagrammi kasutamine selgub joonisel 1.1. Näiteks kui pinnas mille Ip=40, wL=60 on tegemist väga plastse saviga. Teimimisel määrtakse pinnase voolavuspiir wL Casagrande aparaadiga ja plastsuspiir wP rullmeetodiga ning plastsusarv IP Voolavuspiiri wL järgi jaotatakse pinnas tabeli 1.1 järgi järgmiselt Tabel 1.1 Pinnase jaotus voolavuspiiri järgi
annaabi.ee 
