ja antakse see projektis. Kui on vajalik tegevust kuni püsivustegur vastab normidega välja projekteerida vaiaparv, siis mõttekäik on nõutule. Lihet põhjustavad pinnase kaalust tingitud jõud analoogne 49. Kui sügavale peaks vaia alumine 65. Millest sõltub tugimüüri lihkumiskindlus? leitakse ilma vee üleslükke jõudu arvestamata. ots ulatuma erinevate pinnaseliikide korral? Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve Kinnihoidvad jõud leitakse allpool veepinda Harilikult peaksid vaiad läbima kõik palju horisontaalkomponent, lihkele vastutöötavad on oleva osa jaoks arvestades vee üleslükke mõju. kokkusurutavad pinnasekihid ja toetuma tugevale seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud 73. Loetlege, kirjeldage nõlva püsivust kihile
ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest Deformatsioonimooduli leidmiseks peab teadma pinnase Poisson'i tegurit, Mõlemat kasutatakse eeskätt pinnase tugevusparameetrite määramiseks. tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemuse kirjeldamiseks sobivaim selleks kasut spetsiaalsete uuringutega eri pinnaseliikide kohta leitud andmeid. Kolmtelgse survega teimimisel koormatakse hermeetilises kambris olev Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja Uurimused näitavad, et v väärtused kõiguvad küllaltki laiades piirides ka ühe pinnaseproov esmalt igakülgse survega r, suurendades kambrirõhu soovitava nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub kui nihkepinge pinnaseliigi puhul
J o o n i s 4 . 4 K o m p r e s s i o o n i g r a a f ik k o r d u v a l k o o r m a m is e l Deformatsioonimooduli leidmiseks peab teadma pinnase Poisson'i tegurit. Seda saaks määrata, kui õnnestuks kompressioonikatsel otseselt mõõta horisontaaljõu suurust. See on aga sedavõrd komplitseeritud, et tavaliste ödomeetritega ei ole määramine võimalik. Seepärast kasutatakse spetsiaalsete uuringutega eri pinnaseliikide kohta leitud andmeid. Uurimused näitavad, et väärtused kõiguvad küllaltki laiades piirides ka ühe pinnaseliigi puhul. On selgitatud, et ei ole pinnastel konstant, vaid sõltub pingeseisundist. Pingolukorra puhul, mis on lähedane purunemisele, on ta suurem kui väikeste pingete korral ja võib ületada isegi elastse materjali jaoks maksimaalse võimaliku väärtuse 0,5. Keskmised ja ka väärtused pinnaseliikide kohta on toodud tabelis 4.1 Tabel 4.1
kõigepealt sõukruvi tõmbega tagasikäigul. Tuule ja lainetuse mõju arvestamata oleneb see jõud pinnase reaktsioonist, mis on võrdne kaotatud veeväljasurvega: FMV= FH = f RA [kN] (17.17) kus f - hõõrdetegur, oleneb pinnasest (vaata Tabel 8.1.) : Andmed hõõrdeteguri kohta erinevate pinnaseliikide puhul lähevad erinevate allikate järgi suuresti lahku. Järgnevas tabelis on toodud andmed, mis on võetud kasutatud kirjanduse nimistus toodud allikatest. Sulgudes [ ] on toodud allika number nimistus. Tabel 17.1. Hõõrdetegur erinevatel pinnaseliikidel. Teabe asukoht kasutatud kirjanduse allikates Pinnas [5] [7] [8] [9] [10]