Horisontaalseks koormuseks keldriseinale on pinnase külgsurve, mis leitakse avaldistega: Fk q1 = Fkpredtg2(450 - /2) ja q 2 = Fp p H red + H 2 tg 2 ( 45 0 - / 2) , kus Fp Fk on maapinnale mõjuva koormuse osavarutegur; Fp on pinnasekoormuse osavarutegur; p on pinnase mahukaal; Hred = p/p on koormust p asendava tingliku mullakihi paksus; on pinnase sisehõõrdenurk. Arvutuslik vertikaalsuunaline moment seinas pinnase survest 1 H x - H1 + H 2 2 2 M qV ( x ) = 2 ( 2q1 + q 2 ) x - 3q1 + ( q 2 - q1 ) ( x - H1 + H 2 ) . 6 H1 H1
Pinnasekoormus (2) Pinnase survet keldriseintele käsitletakse alaliskoormusena. Ka pinnasevee surve loetakse alaliskoormuseks. Veetaseme kõikumise korral kasutatakse konstruktsioonile kõige ebasoodsamat pinnasevee taset. (3) Pinnase koormust garaazi või terrassi katusel käsitletakse muutuva koormusena. Sellega võetakse arvesse pinnase mahukaalu muutumine ja projekteeritud pinnasekihi paksuse võimalik ületamine. (4) Juhul, kui konstruktsiooni kavandatud kasutusea kestel ei ole pinnasekoormuse muutumist ette näha, võib seda käsitleda alaliskoormusena. ... 1.4 Koormuste suurus 1.4.1 Omakaalu määramine (1) Konstruktsioonielemendi omakaalu määramisel tuleb kasurada otseseid andmeid nimikaalu kohta (tootja andmeid, valmistamis- standardeid, usaldusväärseid teabeandmeid jne.). Kande- ja mittekande- konstruktsioonide kaal määratakse nende üksikute elementide kaalude alusel. Tavaliselt kasutatakse joonistel antud mõõtusid.
pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse 6.4 Aktiivsurve 6.4.1 Rankine lahendus Lihtsaimal juhul, kui sein ka kõrval olevalt osalt. Õhukeseseinaliste teras- ja plasttorudele mõjuva hüdrodünaamiliseks pingeks ja tekkivat jõudu mõnikord on vertikaalne, maapind horisontaalne ning seina ja pinnase vahel ei ole pinnasekoormuse määramisel peab arvestama toru ja pinnase hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks. hõõret, väheneb seina liikumisel pinnasest eemale horisontaalpinge deformatsioone. Vertikaaljõu mõjul toru vertikaalmõõt väheneb ja 5.10 Hüdrodünaamiline pinge Piki y telge rõhkude vahet ei ole ja sellise väärtuseni, mille puhul pinnase tugevus ammendub
Kuid külgsurve realiseerumist on loota vaid siis, kui toru ja kraavi seina vahele jääv pinnas tagasitäitmise ajal hoolikalt tihendatakse. Toru asetamisel muldesse on olukord vastupidine koormus torule on suurem kui selle peal oleva pinnasesamba kaal Bh. Toru jäikus on suurem ümbritseva pinnase jäikusest ning pinnase deformeerudes koguneb torule koormus ka kõrval olevalt osalt (joonis 6.30). Õhukeseseinaliste teras- ja plasttorudele mõjuva pinnasekoormuse määramisel peab arvestama toru ja pinnase deformatsioone. Vertikaaljõu mõjul toru vertikaalmõõt väheneb ja samaaegselt toru horisontaalsuunas laieneb. Toru muutub lapikuks ovaali või ellipsi kujuliseks (joonis 10.32). a b d c f g
annaabi.ee 
