alamsüsteemis. Taimestiku ja mullaelustiku vahelised seosed – maaharimisega kaasneb paratamatult looduslike taimekoosluste hävimine ja sellega koos ka liigirikkuse vähenemine. See omakorda mõjutab nii herbivoore kui ka kõdutoidulisi. Orgaanilise materjali hulk ja kvaliteet nii maapeal kui ma ka all mõjutab otseselt mullas elavaid organisme. Taimestik varjutab füüsilist mõju, pinnasekaitse, juured omastavad mullast vett. Kiirel taimekasvu perioodil on kriitiliseks toitainete olemasolu mullas. Hiljem küpsemisfaasis muutub taim järjest vähem sõltuvaks mullas olevatest tingimustest. Taimed on ka kui mullaprotsesside kontrollijad (varise kvantiteet ja kvaliteet mõjutab pinnase kaitset, mullafauna tegevust, mulla mikrokliimat, mikroobseid protsesse).
ning valitseb trend viimaste osakaalu suurenemiseks. Kultuurpuistute ja istandike kogupindala on 7 % ja pindala 264 miljonit ha ( 2010). Raie ja muu metsakasutus on õiguslikult reguleeritud vaid umbes 12 % ulatuses maailma metsadest (2003). Kaitsealuste, otseselt bioloogilise mitmekesisuse kaitseks määratud metsade pindala on enam kui 460 miljonit hektarit, s.o 12 % metsade kogupindalast. Alates 1990-st aastast on nende pindala suurenenud 95 miljoni hektari võrra (2010). Vee- ja pinnasekaitse metsade kogupindala on 330 miljonit hektarit ehk 8 % metsade kogupindalast (2010). Top Ten - 10 maailma suurima metsa pindalaga riiki VENEMAA Maailma metsarikkaim riik on Venemaa. Riigi kogupindala on 1 638 139 000 ha ja metsa kogupindala on 809 090 000 ha. Metsasus on 49 % (FRA 2010 Main Report), BRASIILIA Lõuna-Ameerika metsarikkaim riik on Brasiilia. Riigi kogupindala on 832 512 000 ha ja metsa kogupindala on 519 522 000 ha.
AÖSi bioloogiline mitmekesisus väheneb nii taimede, herbivooride kui ka lagundajate alamsüsteemis. Taimestiku ja mullaelustiku vahelised seosed maaharimisega kaasneb paratamatult looduslike taimekoosluste hävimine ja sellega koos ka liigirikkuse vähenemine. See omakorda mõjutab nii herbivoore kui ka kõdutoidulisi. Orgaanilise materjali hulk ja kvaliteet nii maapeal kui ma ka all mõjutab otseselt mullas elavaid organisme. Taimestik varjutab füüsilist mõju, pinnasekaitse, juured omastavad mullast vett. Kiirel taimekasvu perioodil on kriitiliseks toitainete olemasolu mullas. Hiljem küpsemisfaasis muutub taim järjest vähem sõltuvaks mullas olevatest tingimustest. Taimed on ka kui mullaprotsesside kontrollijad (varise kvantiteet ja kvaliteet mõjutab pinnase kaitset, mullafauna tegevust, mulla mikrokliimat, mikroobseid protsesse). Taimestiku ja herbivooride vahelised seosed ökosüsteemides herbivooride alamsüsteem on vähenenud. Mida
annaabi.ee 
