sõjaväebaaside reostus. Kuid 1993. aasta jooksul kaardistati kokku 33 reostuskollet. Naftaproduktidega läbiimbunud pinnast oli kokku 600 m2 pindalal. Kemikaale leiti pinnasest 1,5 t ning jäätmetega tihedalt reostatud ala pindalaks määrati 0,18 ha. Potensiaalseks ohuks põhjaveele oli puurkaev, mis saneeriti 1994. aastal. Eesti Metsakorralduskeskuse eksperdi Veiko Adermanni hinnangul on polügonil metsa kahjustatud 620 ha võrra ning pinnasekahjustused ulatuvad kuni 600 ha-ini. Rikutud pinnase taimkate on vaesustunud ning flora kooslus on suuresti muutunud. Keila - Joa raketibaas Raketibaas, mis asus 432 hektari suurusel maa-alal ning rajati 1946. aastal, anti pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu Eesti valitsusele üle suure keskkonnasaastega. Kuna baas asus alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega tuvastati 305 reostuskollet: jäätmehunnikud, prügimäed, kemikaalid, naftasaadused,
traktorid. Hobuvedu oli töölistele füüsiliselt raskem, hobune nõudis hoolt, toitu pidevalt (heinamaad ja heinategu) ning aina vähemaks jäi inimesi, kes seda oskasid ja tahtsid. Tehnika käsitsemine nõudis aga kutseliste metsatööliste olemasolu, kellele oli vaja tööd anda aastaringselt. Linttraktorite kasutuselevõtuga sajandi teises pooles ja tüvestena väljaveoga (kestis 1965.aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni) kasvasid aina lageraielankide pindalad ja suurenesid pinnasekahjustused metsas. Kokku ei sobinud alati plaanimajandus ja metsatööks kesised talved, mistõttu tuli nn. talviseid lanke raiuda ka külmumata pinnasega. Tavalised olid sügavad roopad ja soostumisprotsessid raiestikel, kuhu vaatamata aastate viisi järjestikustele metsakultuuri rajamistele metsa peale ei saadud. Kui ilmnes, et traktorite kasutamisega kaasneb suur puude, pinnase ja alustaimestiku kahjustamine, üritati veel hobuvedu elustada, see jäi aga tagajärjetuks. .
2003. aastal koostasid Tiit Leito ja Karin Poola ülevaate „Turismi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele”. Nende kasutatud metoodika nägi ette järgmiste aspektide kaardistamist, kasutades Eesti põhikaarti mõõtkavas 1:20 000: • lõkkeasemed (kolm erinevat kategooriat kasutamise intensiivsuse alusel); • taimekoosluste kahjustused (määrati taimestiku kahjustuste protsent visuaalsel meetodil); • pinnasekahjustused (paralleelselt rannaga kulgevate autosõiduradade arv ja paiknemine); • autodega läbitavad teed; • visuaalne reostus (inimese poolt püstitatud kivihunnikud, palkidest konstruktsioonid, autojäljed liival või klibul); • militaarne reostus (okas- ja liinitraadid); • ratsahobuste mõju, rajad rannikuvööndis. Samal aastal valmis ka Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmava loodusturismi
annaabi.ee 
