ümbritsetud suuava. Keraskärsseid on kahte liiki: lõpussaba keraskärslane ja ja harilik silinder kärslane. Hulkharjasussid: Paljudest rõngakujulistest lülidest koosnevad rõngasusside hõimkonnas tüüpilisteks esindajateks merepõhjas on hulkharjaussid. . Nemde kerelülid on on varustatudenamasti külgmiste liikuvate jätketega ja harjaskimpudega. Väheharjaussid: Rõngasusside teise suure hõimkonna moodustavad väheharjasussid. Nende esindajas on üldiselt magevee- ja pinnaseelanikud. Riimvee -ja mereveevorme leidub ainult üksikuid. Kaanid: Kaanid moodustavad rõngasusside kolmanda klassi, mis on Läänemeres esintatud erandlikult magveevormidega. Kärssussid: Kärssussid kuuluvad tüüpiliste mereelanike hulka, kellest ainult vähesed liigid võivad esineda riim ja magevees. Kärssussi keha katavad ripsmed. Meritupp: Meritupp on vastsetena pelaagilised, täiskasvanuina paiksed bentlised mereloomade hõimkonda. Läänemereas esineb merituppesid ainult üks liik.
Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad või kiired jooksjad (pikad jäsemed) pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed:
Kirjandus: Remm, Hans 1966. Putukate välimääraja I. TRÜ rotaprint Coulianos, Carl-Cedric 2005. Annotated checklist and distribution of the true bugs (Hemiptera-Heteroptera) of Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences: Biology, Ecology 54 (2): 136165 Lutikalised elavad väga mitmesugustes elupaikade Eristatakse viis ökoloogilist gruppi: 1) taimtoidulised elavad vabalt taimedel või varjatult puukoore all ja kõdus 2) pinnaseelanikud elavad pinnases ja imevad taimede juurtel 3) röövtoidulised veelutikad 4) röövtoidulised maismaalutikad 5) ajutised või püsiparasiidid selgroogsetel toituvad verest Süstemaatiliselt jaotatakse lutikalised kahte rühma. I Rühm: Veelutikalised Cryptocerata Tundlad lühikesed, peidetud silmade alla. Sugukond selgsõudurlased - Notonectidae. Peaaegu silindrilise, külgedelt veidi kokkulitsutud, kumera selja ja punaste silmadega putukad. Selgsõudurlased ujuvad
annaabi.ee 
