iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades. 2) Ideaallinnade projektid: Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb Antonio Averlinolt , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna Francesco di Giorgio Martini ja Pietro Cataneo (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist) Vincenzo Scamozzi (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.) (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses) Itaalia ideaallinn Livornos Albrecht Dürer (Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse) Tommaso Campanella (1602.a. esitas utoopilise linna `'Päikeselinn'')
elektronläätsed pinnadetailidest annab elektromagnetid elektron mikroskoobile parema lahutusvõime ·Elektronide Kujutislainepikkus ··Voolutugevuse muudetakse muutusedsõltub nähtavaks annavad fotoplaadil informatsiooni nende kiirendamise pinnareljeefist (varasemvahest potentsiaalide tehnoloogia) mida suurem võionvalgustundlikul potentsiaalide vahe, ·seda väiksem on elektronide paneelil, Tunnelmikroskoop mille võimaldab lainepikkus signaalesaadaanalüüsib arvuti informatsiooni aine pinna aatomitest ja nende massiividest 22.11
Kontrollimatu ja planeerimata piirkondade asustamine toob kaasa inimkaotusi ja kahjustusi. Maalihked leiavad enamasti aset sademete või veerohkel perioodil ja ilmnevad enamasti geoloogiliselt ebastabiilsete tingimuste korral. Üleujutused leiavad aset Kui inimasustus on rajatud alale, kus ei ole arvestatud võimaliku üleujutusega looduse poolt. Kui uued kuivendus kanalid või kraavid juhitakse näiteks jõkke, suurendades sealset veetaset. Arusaamine pinnareljeefist ja jõevee dünaamikast aitavad meil mõista protsesse, mis on seotud üleujutustega ja määrata alad, kuhu ei tohiks elama asuda vähendades niimoodi inimelusid ja kahjustusi. Kõiksugu ehitiste rajamisel tuleb osata näha ka seda, mida tulevik võib tuua. Tuleks arvestada ka homse päevaga. 13. Mis on iseloomulik Gooti arhitektuurile? 12.-16.saj. Goorti arhitektuurile on omane terav kaar. Hakati rakendama roietele toetuvat