See näitab, et noorte mälu jääb järjest kehvemaks. Nicholas Carr kirjutab oma artiklis ''Kas Google muudab meid lolliks?'' (Akadeemia, 12/2008), et internet kärbib kildhaaval keskendumis- ja juurdlemisvõimet. Ta nendib, et viimastel aastatel hajub tema tähelepanu raamatut lugedes juba kahe või kolme lehekülje järel. Süvalugemine, mis varem endaga kaasa haaras ja tuli loomulikult, on muutunud võitluseks. Keskendumisvõime langusest ja pinnapealsele lugemisele viitavad ka mitmete teadlaste uuringud. Samas on internet ka kasulik, sest sealt saab kätte kõik vajaliku, ka õpetajad lisavad vajalikke materjale internetti. Tänapäeval on õpilane harjunud, et kõik materjali saab kätte internetist, nende meelest poleks enam raamatuid vajagi. Kuid siis tekib küsimus, miks peaksid noored inimesed üldse koolis käima, kui kõik vajalik on saadaval internetis? Loomulikult, internet on oma suure infomahu ja kiire kättesaadavuse
Ajalooteaduse keskne uurimisobjekt on riik. ◦ Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal. ◦ Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil • Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur-Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843) • Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne –Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860) Jacob Buckhardt • Üldised vaated ajaloole:
pöörduda, vaid peab alustama langusteed." 3) Kultuuri ''ajaloolise uurimise'' sünd (BURCKHARDT) ehk kutselise kultuuriajaloo sünd Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivad kultuurikäsitlust 19 saj Kultuur rahvakultuur, argielu, folkloor vms Kultuur kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst JACOB BURCKHARDT (1818-1897) Üldised vaated ajaloole Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb
annaabi.ee 
