enam vajalik) ja aitab B-rakkude küpsemist immature B-rakkudeks. Mingil moel aitab selles staadiumis küpsemisele kaasa ka pre-B raku retseptor (surrogate L) Immature B-rakud (mIgM), kes seostuvad oma antigeenidega luuüdis (st toodavad auto-antikehi) deleteeritakse. Toimub negatiivne selektsioon ja tolerantsuse tekitamine oma AG-de suhtes. Edasi saab: küps (naive mature) B-rakk (mIgM ja mIgD) with single antigen specifity. ( B-raku arengu käiku saab jälgida raku pinnamarkerite olemasolu järgi). Antigeeni tundmine on põhiliselt IgM töö. 4. Aktiveeritud B rakud AG + AK = aktivatsioon, differentseerumine ja siit võivad rakud minna 2-s suunas: a) aktiivselt AK-sid tootvad rakud (vajavad ka TH rakke); b) mälurakud. Peale Ag stimulatsiooni B rakud teevad läbi isotüübi vahetuse (switching), mille käigus juba rekombineerunud VDJ unit kombineerub järgmise CH geeni segmendiga. 17. Põhiline koesobivuse kompleks (MHC)
lümfotsüüte – sinna antikehad – isotüübi kontroll. Vastavalt IgG1 või IgG2. Mittespetsiifilise seostumise näitamiseks. Järgmisse antikehad CD3 ja CD19 vastu. Sellega saab eristada T ja B lümfotsüüte. Järgmine CD3 ja CD4 antikehad. CD3/CD8. Siis CD3, CD16/CD56. Arstile trükitakse välja vastus koos normiväärtustega. 63. Lümfotsüütide uuringute kliiniline kasutamine. Vt 67 64. Lümfotsüütide intra-tsellulaarsete ja pinnamarkerite määramine. Tähendus. Vt 67 65. Voolutsütomeetria (FACS) põhimõte ja kasutamine. Vt 67 66. In vitro testide põhimõtted antikehade ja antigeenide määramiseks. Immunoblot, ELISA. Antikehade omadused, mis on olulised analüütilistes testides: Antikeha võime tunda ära väga laia spektrit erinevaid antigeene, nii looduses esinevaid kui sünteetilisi molekule. Selle tagab antikeha hüpervariaabelset regiooni moodustavate lingude
et sümbiootiline suhe on kindlasti kasulik bakterile kuid peremeesorganism ei pruugi kõigist nendest bakteritest kasu olla). Samas on paljud seni kirjeldatud suhted inimese ja tema soolestiku mikrofloora vahel mutualistlikkud. Probiootikumideks nimetatakse just neid baktereid, kes mõjuvad inimese tervisele positiivseid suudavad takistada inimese nakatumist patogeensete bakteritega ning mõjutada immunsüsteemi. Kui suuresti toimub bakterite äratundmine inimese rakkude poolt bakterirakku pinnamarkerite (nagu lipopolüsahhariidid) poolt, siis teiseks oluliseks tunnuseks on ka bakteri poolt sekreteeritavad ühendid. Bakterite ja inimese (nagu ka teiste eukarüootide) vaheline suhtlus toimub ka hormoonide ja hormooni sarnaste keemiliste ühendite kaudu . Signaalmolekulide kaudu ei toimu suhtlus mitte ainult eukarüoodi ja mutualistlikke bakterite vahel vaid on näidatud, et ka patogeensed liigid suudavad neid signaale ära kasutada. 40
annaabi.ee 
