Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Psührofiilid -10…30; opt 5-15 Mesofiilid 10...48; opt 25-38 Termofiilid 40...70; opt >45 Hüpertermofiilid 65...113; opt >80 16. Millised bakterite rühmad on enim esindatud magevees ja millised merevees? 17. Kuidas mõjub pH bakteritele ja arhedele? Millistesse rühmadesse bakterid pH nõudluse alusel jaotatakse? • Otsene – mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni • Kaudne – ainete lahustuvuse kaudu. Näiteks madala pH tingimustes väheneb CO lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu 2+, Mo2+, Mg2+, ja Al3+ lahustuvus suureneb happelises keskkonnas ja nende [c] muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn 2+ lahustuvus väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Jaotus:
· pH mõju mikroorganismidele: · Enamik mikroobe eelistab neutraalsele lähedast keskkonda · Kuna happeline keskkond ei sobi enamikele mikroobidele, siis kasutatakse seda toiduainete konserveerimisel ära (hapukurk, hapukapsas); see takistab spooride idanemist · Piimhappe bakterite poolt loodud happeline keskkond sooles takistab roisubakterite arengut sooles · Keskkonna reaktsioon mõjutab baktereid: Otseselt mõjutab pinnalaengut, selle kaudu adhesiooni Kaudselt mõjutab ainete lahustuvuse kaudu (nt CO lahustub happelises keskkonnas halvasti ja seetõttu eelistavad autotroofid aluselist keskkonda) Happelises keskkonnas lahustuvad paljud toksilised metallid (Al, Zn, Cu) väga hästi ja saavutavad ohtlikke konsentratsioone · Adsidofiilid - bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes mudades
Glütserool kui krüoprotektor. Ülimadalatel temperatuuuridel mikroobid ei kasva ja ei paljune, aga ka ei huku. Glütserool tungib rakku, ja takistab seal jäääkristallide teket, jahutades samas tsüoplasma külmumistemperatuurini. pH toime mikroobidele. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. pH mõjutab mikroobe nii otseselt kui kaudselt. Otseselt mõjutab raku pinnalaengut ja rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab rakkku, mõjutades teiste ainete (eriti ioonide) lahustuvust ja seega ka kontsentratsiooni keskkonnas- [c] muutub kas letaalselt suureks või väikeseks. Oma elukeskkonda hapestavad kääritajad ja atsidofiilid(Thiobacillus thioxidans), aluliseks muudavad selle alkalifiilid (nt Proteus mirabilis) Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Kuna se on uuera sisaldusega ja vähendab piimhappe mõju. Osmootse rõhu mõju mikroobidele
kasutatakse mikroobide pikaajalisel säilitamisel. Tavaliselt kasutatakse krüoprotektandina (antifriisina) 15-20% steriilset glütserooli. Glütserool tungib rakku ja takistab jääkristallide teket rakus, alandades tsütoplasma külmumistemperatuuri. Krüoprotektandis suspendeeritud kultuure hoitakse kas -75 oC (- 80oC) juures, vedelas lämmastikus või selle aurudes. pH toime mikroobidele. Otseselt mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt näiteks mõjutab pH rakku ainete lahustuvuse kaudu. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Millised muudavad selle aluseliseks? Too paar näidet. Alkafiilid. Proteus mirabilise - uurea. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat
KAPILLAARNE STAAS Põhjused vahetult kudedele ja veresoontele toimivad tegurid - operatsiooniaegne kõhukelme kuivatamine - lokaalselt toimivad füüsikalised (temp.) ja keemilised tegurid, ärritavad ained - raskete nakkushaiguste tagajärjel. · Kapillaride kahjustusel suureneb filtratsioon ja kudedesse läheb rohkelt vedelikku, soolasid, albumiine. · Veres suureneb globuliinide ja fibrinogeeni kontsentratsioon. Globuliinid adsorbeerudes erütrotsüütide pinnale, vähendavad nende pinnalaengut ja soodustavad agregatsiooni teket · Keemilised ained toimivad ka otse erütrotsüütidele, muutes nende füüsikalis-keemilisi omadusi · Punaliblede agregatsiooni tulemusena verevool kapillaarsides aeglustub. Verevoolu aeglustumist soodustab ka arterioolide ahenemine, mis omakorda soodustab agregatsiooni. · Kujunenud agregatsiooni aeglustab, histamiin laiendab arterioole ja kiirendab verevoolu kapillaarides, mis soodustab erütrotsüütide massi väljaviimist kapillaaridest.
Magneesium - Saadakse põhiliselt taimsest toidust(teraviljatooted). 1) Loomadel on Mg luukoe koostises rasklahustuvate sooladena. 2) Loomadel vajalik närvisüsteemi normaalseks talitluseks. 3) loomadel aktiveerib ensüüme. 4) taimedel on klorofülli keskne element. 5) osaleb rakukesta ehituses Kloor - Saadakse loomsest toidust aga veidi ka taimedest. 1) Kloorit sünteesitakse mao soolhapet. 2) Tasakaalustab rakkude pinnalaengut. 3) osalevad närviimpulsside tekkes ja levikus. <-------------------------------------------------------------> Mikroelemendid Mikroelemendid - elemendid mis esinevad organismides VÄGA väikestes kogustes ja millel on bioaktiivne toime. Bioaktiivsus - Mõju organismis toimuvatele protsessidele. Mikroelemendid kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisesse, mis jagunevad kaheks : a)Heksogeensed (Organismivälise päritoluga[vitamiinid])
Pärmide ei suuda näiteks enam suhkruid kääritada, ATP hulk rakus langeb. Bensoehape on toksiline ka mõnedele bakteritele. Aga reeglina bakteritele ei meeldi nii happelises keskkonnas kasvada, kus bensoehapet konservandina kasutatakse. Bensoehape on looduslik konservant. Seda sisaldavad näiteks jõhvikad, pohlad, murakad, küüslauk, ploomid ja õunad. Seetõttu säiluvad neist tehtud hoidised väga hästi. Ka kaneel sisaldab bensoehapet. Keskkonna reaktsioon mõjutab ka rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt mõjutab pH rakku näiteks ainete lahustuvuse kaudu. Madalal pH-l väheneb CO2 lahustuvus vees ja see ei sobi autotroofidele. Mõnede ioonide, nagu Cu2+, Mo2+, Mg2+ ja Al3+ lahustuvus aga suureneb happelises keskkonnas ja nende kontsentratsioon muutub mikroobile toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn2+ lahustuvus aga väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Näiteks
annaabi.ee 
