Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis
muutub õhu sisaldus torus (kaks dielektrikut) o Andurid mis tekitavad vibratsiooni, mõõdetakse millise sageduse juures läheb resonantsi Stol lennukid Short takeoff and landing Enne teist maailmasõda, saksa Fieseler Fi 156 41 km/h maandumisel Propeller on muutuva sammuga Y=SC*C*(roo*vˇ2/2) Sai maanduda ettevalmistamata platsile Pinnakoormus oli 50kg/m^2 Pärast sõda läksid laialdasemalt kasutusse seda tüüpi lennukid Dornier Do 27 A4 Push Wheel-kasutab suure läbimõõduga rehve Paks tiivaprofiil, kannatab suurt kohtumisnurka Keerigeneraatorid ebasümmeetrilised stabilisaatorid Paraplane Slot- esimene osa on lähedane algsele tiivaprofiilile, kuid tiiva ja selle vahel on ava C 130-levinuim transpordilennuk,
Alusplaadi ja ankrupoltidega postijala arvutust käsitletakse standardi EVS-EN 1993-1-8 peatükis 6 koos H- või I-profiilist varraste liidetega. Juhised postijala arvutamiseks on seal hajutatud paljude jaotiste vahel ja on raskesti jälgitavad. Allpool toodud arvutusjuhiste kokkuvõttes on vaadeldud ainult kõige lihtsamaid ja tüüpilisemaid alusplaadiga postijalgu. 9.3.2 Postijala alusplaat Postijala alusplaat peab tagama jõudude üleandmise vundamendile nii, et vundamendi või järelvalu pinnakoormus ei ületaks selle arvutustugevust fj. Eeldusel, et järelvalu normtugevus on vähemalt 20% vundamendi betooni tugevusest ja järelvalu paksus ei ületa 0,2 kordset alusplaadi kitsamat mõõtu vt EVS-EN 1993-1-8 jaotis 6.2.5, võib vundamendi arvutustugevuse fj leida ligikaudse valemiga 2 fj f cd , (9.1) 3
Mehaaniline pinge sisejõu intensiivsus lõikepinnal. Elementaarne osa normaaljõust kannab nimetust normaalpinge (-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (- tau). Pinge ühikuks on nagu lauskoormuselgi jõu ja pinna jagatis (N/m²=Pa, MPa=10³kN/m²=N/mm²). Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m= N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt langeb kokku suurusega 1 N/mm². Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4
annaabi.ee 
